Meelespea: kuidas töötajat motiveerida

 (20)
Pildipank
KontorFoto: Martin Dremljuga

Motivatsioon annab töötajale energiat ja tõstab töö tulemuslikkust. Lihtsamate motivatsiooni võtete kasutamine pole aeganõudev ega keeruline protsess. Siiski tekib tööandjatel küsimusi, kuidas töötajaid motiveerida ja töötamist nauditavaks muuta.

Motivatsioon annab töötajale energiat ja tõstab töö tulemuslikkust. Lihtsamate motivatsiooni võtete kasutamine pole aeganõudev ega keeruline protsess. Siiski tekib tööandjatel küsimusi, kuidas töötajaid motiveerida ja töötamist nauditavaks muuta. Raha pole ainsaks motivaatoriks. Tööandjal tuleks alustada töötajate tunnustamisest ja toetamisest. Töötaja vajab tunnustust oma töö eest – uskumus oma edust annab indu ka edaspidiseks. Motiveeritud töötajal on positiivne mõju nii kolleegidele kui ka klientidele. Seevastu pidev laitmine tekitab töötajas saamatu tunde, millel on lai negatiivne mõju töötajale endale, ettevõtte sisekliimale ja kliendi rahulolule. Lisaks tuleb tööandjal arvestada töötajate individuaalsete erinevustega. Kujutage ette, et teie alluv või kaastöötaja on taim. Te ju ei kasvata kartuli- ja roositaime täpselt samamoodi? Teie kolleegid on samuti erinevad ja nendesse ei saa suhtuda ühtemoodi, olenemata ka samast ametinimetusest. Edu sõltub just sellest, kuidas suudate enda ja oma töökaaslaste eesmärkide ja erinevustega arvestada.

Konfliktide edukas lahendamine

Konflikti tuleks suhtuda kui osapoolte mõttevahetusse. See ei tohiks kasvada osapoolte vaheliseks tüliks. Seevastu selle vältimine või allasurumine võib lõppeda emotsioonide paisumisega. Konflikti ei tohiks lahendada allaandmise või survestamisega, sellises olukorras ei arvestata ühe osapoole arvamusega. Ka kompromiss ei pruugi olla parim lahendus – üksteisele vastu tulles loobutakse oma põhimõtetest ja arvamustest ning lõpplahendus ei rahulda kumbagi osapoolt. Kõige edukamaks konflikti lahendamise meetodiks on koostöö tegemine. Koostöö eelduseks on, et ükski osapooltest poleks dominantne ega allaandlik, Töötajate motivatsiooni meelespea keskendutakse teineteise toetamisele. Üheskoos töötatakse välja vastaspooli rahuldav tulemus, mille aluseks on omavaheline austus ja mõistmine.

Sisemine motivatsioon

Sisemine motivatsioon saab alguse saavutusvajadusest. Ükski inimene ei töö- ta põhimõttega, olla kollektiivis kõige saamatum. Alateadlikult soovivad kõik mingil eluperioodil anda endast parima ja karjääriredelil tõusta. Lisaks peavad tegevused pakkuma rõõmu. Kindlasti on paljud meist tegelenud millegagi, mis ei köida. On ilmselge, et lõputult ei saa teha vastumeelselt tööd, vaja on sisemist vajadust ja rõõmu. Üheks sisemise tõukejõu mõjutajaks võib olla soov end erinevate tegevuste käigus arendada. Loomulikult on see aspekt tihedalt seotud saavutusvajaduse ja tegevustest saadava rõõmuga. Lisaks eelnevale mõjutab sisemist motivatsiooni ka väliskeskkond. Ilma väliskeskkonna positiivse mõjuta pole võimalik ka ise olla sisemiselt motiveeritud. Kujutlege oma esimest tööpäeva, millele eelnes positiivne töövestlus. Peale esimesi päevi algasid põhjendamatud etteheited, pahurad näod, uued kohustused, ebaviisakad kliendid. Sellises olukorras kaob sisemine motivatsioon ehk tahe tegutseda ja pingutada.

Töökohustuste kaardistamine motiveerib töötajaid

Töökohustuste kaardistamine loob selgust, lihtsust ja annab töötajale motivatsiooni. Ametisse asudes on igal töötajal kindlaks määratud ülesanded. Aja möödudes tekib sageli töötajatel lepinguväliseid kohustusi juurde. Hea juht ei tohiks töötajatele pimesi töökohustusi juurde lisada. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus töötaja motivatsioon ja produktiivsus langevad.

Loe veel

Töökohustused peaksid olema kindlad ja piiritletud. Pidev lisakohustuste andmine võib lõppeda töötaja lahkumisega. Reeglina teab töötaja ise kõige paremini oma võimete piire ja sellest tuleks avameelselt rääkida. Oskuslik töökohustuste kaardistamine seab kindlad piirid, annab töötajale vabaduse oma tööd planeerida ja mõjub motiveerivalt. Alustama peaks sellest, et töötajad saavad kirja panna kõik oma hetke töökohustused, olenemata nende täitmise sagedusest. Koostatud nimekirjale lisavad töötajad oma kommentaarid. Milliseid kohustusi ja miks ei suudeta piisava pühendumisega täita. Reeglina on peamiseks põhjuseks just aja puudus. Lahenduseks oleks töökohustuste ümberjagamine olemasolevate töötajate vahel või lisatööjõu kaasamine. Seega langeks ülekoormatud töötajate töökoormus, millega kaasneb pingelangus ja loodetavasti tõuseb nende töötajate motiveeritus. Motivatsioonil on suur roll igapäevatöös. Töötajate soove ja ettepanekuid tuleks kuulata ja nendega arvestada. Töötatakse siiski ju ühise eesmärgi nimel. Kõik töötajad on erinevad ja nendesse tuleks suhtuda individuaalselt. Konfliktides pole midagi halba. Konflikt tuleks alati lahendada koostööaltilt. Töötaja peaks enda jaoks seadma selged eesmärgid. Tundma tööst rõõmu ja pidevalt arenema. Töö- koormust ja kohustuste arvu peaks aegajalt kaardistama. Ülekoormus põhjustab sageli motivatsiooni langust ja madalat produktiivsust. Lõpetuseks tänan kõiki lugejaid ning soovin teile motivatsioonirohket ja edukat kevade algust.