Mummi talu sai Ülle ja Avo Meistri koduks 1980. aastal, kui see polnud talu, vaid Rohelise Vööndi metsamajandi metsapunkti mesila, kus kaks noort inimest mesinduse ABCga tutvust tegid. "Esimesed kümme aastat kulus õppimisele," ütleb Ülle Meister. "Elu teeb imelisi korrektiive," lisab abikaasa Avo.

Eelviimasest sotsvõistluse teiseks

Kaks noort inimest said siin ühekorraga elu- ja töökohad ning alustasid väga kehvas seisus mesilas, kus esimesel aastal saadi saagiks vaid 300 kg mett. "Käis au pihta, et peame hakkama saama," meenutab Ülle. 10 aastaga tõusis Avo Meister metsamajandi mesinike sotsvõistluses eelviimaselt kohalt teiseks.

Tööd oli palju, paberimajandust eriti palju. Aga hetkeski polnud tunnet, et ei saa hakkama. "Noor inimene ei kõhkle ega kahtle endas," ütleb Ülle. "Kõik on õpitav," sõnab Avo, lisades, et mesindus on teadus, milleni lõplikult inimese aju ei küünigi. "Mesindus on aastatuhandeid olnud nii kõrgelt arenenud, et inimene on mesilase kõrval poisike," arvab Avo Meister.

Mis aga toimub praegu mesilastega, miks nende arv kogu maailmas väheneb, seda ei oska ka Meistrid seletada. Põhjusi võib mitu olla: põllumürgid, mesilaste ravimid, kurnavad saagirikkad aastad, aga võibolla ka maa magnetpooluste muutumine? Kes teab. Euroopa Liiduski on kõrgel tasemel hakatud kõnelema mesilaste arvu kahanemisest ja meetmetest, kuidas neid säilitada ning nende arvu suurendada.

Praegu on mesitarudes vaikus, puhastuslennud algavad märtsis või isegi veebruari lõpus, oleneb õhu välistemperatuurist. 5 soojakraadi toob mesilased tarudest välja.

Põnevad meesegud

Mummi talu mesilaste korjemaad on Ohtu ja Padise kandis, kanarbikumett kogutakse Vihterpalu rabast. Kanarbikumesi on mõrkjam teistest meedest ja eriline sellepoolest, et sisaldab rohkem mineraalaineid, kuna seda ei vurritata, vaid pressitakse. Mujal maades on see mesi teistest mitu korda kallim.

Mummi talu alustas meesegude valmistamist juba aastaid tagasi, esimene segu oli mesi pihlakatega. Praegu on talu toodangus kümmekond segu, nagu mesi pohlaga, jõhvikaga, ingveriga, taruvaiguga, kaneeliga, mesilasema piimaga. Ja on ka unikaalne Vigala Sassi rammumesi, mis sisaldab kuulsa Sassi palsamit. "Segud on timmimise asi," ütleb peremees.

Katsetamine ja uute segude proovimine käib pidevalt. Samuti küünalde meisterdamine, mis on hooajakaup talvel käsitööpoodidele.

Mummi talus on meepurk laual, aga pereema keedab ka hõrke moose, näiteks kõrvitsast. Köha vastu võetakse siin appi meelapid, nohu tulekul on abi ingveriga meest.

Mummi talu mett saavad viimsilased osta Viimsi kaubakeskuses Biomarketi poest. Ka Tallinna Kaubamajast ja loodustoodetepoodidest leiab Mummi talu toodangut. Ning loomulikult on Mummi pere oma kaubaga alati Eesti meepäevadel, oma ühenduse esindusmüügil.

Meepäevi korraldab 2003. aastal loodud Eesti Meetootjate Ühendus selleks, et inimesi harida. Seepärast on alati päevade programmis ka tasuta loengud. "Meepäevad on rahvast targemaks teinud ja see on meie ühenduse põhimissioon," ütleb Avo Meister.

Ületamatuna näib aga raskus seaduseloojatele selgeks teha, et meetootjate võimalused on Eestis väga ebavõrdsed. Kellel on üle 15 pere, see peab täitma rangeid nõudeid, kellel on vähe peresid, ei kuulu mingi kontrollimise alla. Millise kvaliteediga mett ostab inimene selliselt meetootjalt, see jääb ta enda arvata. Ja kas on üldse mõtet osta Hiina jt kaugete maade tundmatut mett, mida suured kaubaketid müüvad, ka see on igaühe enda otsustada. Läbi aegade on Eestis olnud heaks traditsiooniks osta mett teada või tuttavalt mesinikult. Selleks on samuti Eesti mee päevad hea võimalus, kus mesinikega silmast silma kohtuda, sest vahendajaid seal müümas ei ole.