Mis on Eesti jugaderikkaim linn?
Tähelepanuväärseim loodusmonument Paldiski linna territooriumil on Pakri poolsaart kuni 20 kilomeetri ulatuses ääristav klindiastang, mis on üks kõige atraktiivsem mitte üksnes Põhja-Eesti klindil, vaid kogu Balti klindi ulatuses. Poolsaare paeplatoolt laskuvatel ojadel ja kuivenduskraavidel on mitu kaunist juga ja joastikku: Paldiski (kõrgus 5 meetrit), Põhjasadama (6 meetrit), Uuga (20meetrit), Pakri (6 meetrit), Kadaka (15 meetrit), Kersalu (6meetrit, Põllküla (2,5 meetrit) ja Valli (2,5 meetrit).
Paldiski juga asub linna põhjaserval Peetri kindluse vallikraavis. Kohalikud kutsuvad selle merekindluse paesesse aluspõhja raiutud bastione Muula mägedeks. Nende “mägede” idaserval, koolimajast umbes 400m lääne pool kõnealune juga asubki. Linnast kirde pool paiknevalt soiselt lagendikult alguse saava kuivenduskraavi vesi voolab siin Kesk-Ordoviitsiumi lubjakivisse murtud, enam kui 5 m kõrguse vallikraavi seinast alla. Joaastangu kõrgus on 4,8 meetrit. Juga on veevaene ja jääb suviti tavaliselt kuivaks.
Suvel kuivavad Uuga juga asub Majaka tee ääres viissada meetrit tuletornist lõuna pool Uuga ja Pakri pangapiiril. Paeplatoolt alguse saava kuivenduskraavi vesi laskub siinkohal 22,5 meetri kõrguse klindiastangu servalt alla. Joa enda kõrgus on ligi 20 meetrit. Enamiku aastast on juga veeta ning veemüha kostab sealt vaid suurvee aegu.
Pakri juga asub Pakri neeme põhjaosas, majakast 600 meetri kaugusel. Kuni 24 meetri kõrguse klindiastangu paeplatoolt laskuva joa kõrgus on ligi 6 meetrit. Astangu all rusukaldel jätkub juga kuni mereni ligi 15-meetrise kosega. Valges vahus mühavat Pakri juga saab imetleda vaid kevaditi ja sedagi mitte alati.
Poolsaare paeplatoolt laskuvatel ojadel ja kuivenduskraavidel on mitu kaunist juga ja joastikku.
Valli juga asub Klooga-Ranna-Paldiski maantee neljandal kilomeetrilt Leetse külla suunduva tee teisel kilomeetril. Nime on juga saanud lähedal asuva Valli talu järgi. Valli juga on kolmest üksteisele mõnesajameetrise vahemaaga järgnevast väikejoast (Valli, Põllküla , Kersalu) põhjapoolseim ja kõige tagasihoidlikuma vooluhulgaga. Leetse panka ääristavast, ligi 10-meetrisest astangust laskuv juga jääb nii merest kui maanteest vähem kui poolesaja meetri kaugusele. Asub kolmveerand kilomeetrit edela poolt algaval, ojasängi õgvendaval kuivenduskraavil. Paekivist joa astangu kõrgus on 2,5 meetrit. Põhiastangust nii üles kui allavoolu on ojal veel mitmeid madalamaid (kuni 0,5 meetrit) astanguid.
Kersalus joastik Põllküla juga eelpool mainitud väikejugadest keskmine ja keskmine on ka tema vooluhulk. Teest umbes 20 meetrit mere pool voolab Põllküla lähistelt alguse saava kuivenduskraavi vesi siinkohal kümmekonna meetri kõrgusest klindiastangust alla. Ligi 3-meetrisest Lasnamäe lademe lubjakivist joaastangust on mereni vaid paarkümmend meetrit.
Kersalu joastik on kolmest üksteisele järgnevast Pakri poolsaare väikejoast lõunapoolseim ja ka veerohkeim. Kümmekonna meetri kaugusel merest laskub kolmveerand kilomeetrit edelas soiselt metsaalalt alguse saav oja klindiastangust alla. Joastiku kolmeastmeline, Kesk-Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud põhiastang on 3,5-meetrine. Sellest astangust nii üles- kui allavoolu on veel mitu (kuni 8) madalamat (allapoole meetri) ja selgelt välja kujunemata astangut.
