Murdeluulevõistlus oli edukas
Neid Hendrik Adamsoni luulesõnu teab meie vallas vist iga koolilapski. Ja kui Juhan Simm luuletuse 1932. a viisistas, olid mulgid sellega endale «hümni» saanud, mille rahvas kohe omaks võttis.
Need read ja paljud muudki Adamsoni loomingust õhutasid Nikolai Baturinit tegema 1994. a ettepaneku hakata korraldama Adamsoni nimelist murdeluulevõistlust. Tarvastu on ju teadatuntud Eestimaa kultuurihäll ja pole ime, et valla kultuurijuhid sellest toredast ettepanekust tuld võtsid.
Tänavu oli murdeluulevõistlusele kirjutajaid kolmteist. Olgu nad siinjuures üles tähendatud: Urmas Kalla, Kristi Ilves, Margus Konnula, Mare Osi, Enda Naaber, Maie Perve, Vello Jaska, Milvi Panga, Jüri Tamtik, Suokass, Anna-Liisa Vaher, Leila Smithson ja Jan Rahman.
Žürii Jüri Viikbergi juhtimisel vaagis kirjapandut ja leidis, et IX Hendrik Adamsoni murdeluulevõistluse peapreemia saab Leila Smithson luuletsükli «Miq ao inemiisil» eest. Leila Smithsoni nimi ei ole murdeluulesõpradele tundmatu, tema luulet on ära märgitud ka varasematel murdeluulevõistlustel 2000. ja 2002. aastal.
Pärast abiellumist elab ta Inglismaal, kuid on meeldiv, et ta pole oma esivanemate keelt ja murret unustanud. Tunnustuspreemia pälvis Jan Rahman luuletsükli «Mõts» ja noore luuletaja preemia Tarvastu hingekarjane Anna-Liisa Vaher luuletsükli «Tsirk mu süamen» eest.
Pidulikule aktusele Kärstna mõisasaalis eelnes külaskäik luuletaja kodutalu tähistava mälestuskivi juurde ja Helme kalmistule, kuhu H. Adamson on maetud. Seal tervitasid meid Helme vallavanem Tarmo Tamm ja Tõrva kirik-kammersaali juht Ilmar Kõverik.
Külastatud paikades lugesid luuletaja värsse Tarvastu ja Kärstna koolilapsed. Seekordseks teejuhiks Hendrik Adamsoni juurde oli preester Jaan J. Lepik, kes jagas kuulajatega oma mõtteid Adamsonist kui luuletajast ja kooliõpetajast.
Pidulik aktus Kärstna koolis algas mälestusküünla süütamisega H. Adamsonile ja S. Kärnerile, millele järgnes koolipere esitatud «Mulgimaa».
Professor Karl Muru rääkis oma kõnes Hendrik Adamsoni ande avastamisest Fr. Tuglase poolt ja peatus põgusalt tänavusel murdeluulevõistlusel. Žürii liikmena teatas ta, et võistlus on saavutanud ühtlaselt arvestatava taseme, ja et žüriil oli, mida lugeda.
Võistlusest osavõtjaid õnnitlesid ja tänasid vallavanem Alar Karu ja vallavolikogu esimees Aivar Kustavus. Kõikidele võistlusest osavõtjatele anti ka sõna ja nii nagu eesti keel on rikas oma murrete poolest, nii oli iga osaleja esinemine meeldejäävalt omapärane.
Lõpetuseks tuleb märkida, et kõik kolm võitjat on pärit Võrumaalt. Ju on see kant viljaka «luulemullaga».
_____________________________
Leila Smithson
Külh näq küsüväq
kost maq tulõ
lase neil arvada
seod ja tuud
Poolat ja Prantsust
Vinnemaad ja Valgõvinnet
Soomõt ja Skandinaaviat
ja sis maq ütle, et ei,
olõ peri väikust Eestist
Võromaalt.
Anna-Liisa Vaher
Mu maa
Nii illoss om ta põhjamaine hengüs.
Nii ilosa na kuusõ lumidsõ.
Küll hää om kaija-päiv kuis meresängü
tassa vaoss,
ja vähä unidsõlt.
Nii hää om olla uma umal maal
ja priiust nigu leeki süamen kanda.
Mu põhjamaa, su kingo ja su raa –
su hengüsele suud ma tahass anda.
