Muusikakooli tegemisi tutvustab videofilm
Eraldi lõik tutvustab muusikakoolis kasutusel olevat arvutipõhist solfedžoõpet. Taolist uuenduslikku varianti kasutatakse Eestis lisaks Türi Muusikakoolile veel vaid Viimsi Muusikakoolis.
24. jaanuaril käisidki Eesti Muusikakoolide Liidu (EML) juhatuse esimees Urvi Haasma ja režissöör Jüri Tallinn Türil, et tutvustava filmilõigu jaoks materjali koguda. Linti sai võetud flöödieriala õpilase Kerstin Laanemetsa koolipäev, samuti ansambli- ning solfedžotund.
Urvi Haasma rääkis, et EML kuulub Euroopa Muusikakoolide liitu alates 2001. aastast. “Tavapäraselt toimuvad igal aastal erinevas Euroopa riigis aastakoosolekud ja konverentsid, kus siis käsitletakse mitmesuguseid muusikakoolide ja muusikaharidusega seonduvaid teemasid. Sellel aastal toimub aastakonverents 27.–28. mail Tallinnas,” ütles Haasma. Tavaks on saanud, et konverentsi raames korraldab võõrustajamaa ka demonstretsioonesinemisi ning kontserte. “Soovime demonstratsioonesinemist siduda konverentsi peateemaga, milleks on “Muusikahariduse ja muusikakoolide tulevik euroopas”, alapealkirjaga “Kvaliteedi ja kvantiteedi vaheline balanss muusikakoolides ja muusikakasvatuses”. Haasma sõnul peeetakse Eesti muusikakoolides eriti oluliseks õiget heli tekitamist ja tooni ilu, mis omakorda saab alguse õigest mänguvõttest. Nii näebki valmivas filmis, milliseid meetodeid pillitunnis kasutatakse. Samuti on filmis eraldi lõik solfedžotunnist, kus Silja Aavik tutvustab võimalikke variante, kuidas lastele solfedžotund võimalikult huvitavaks teha, kasutades internetti, erinevaid noodigraafikaprogramme jms.
“Soovime just Türi Muusikakooli näitel tutvustada varianti, milline on solfedžoõppe tulevik. Praeguse seisuga on taolised täielikult arvutiseeritud solfedžoklassid vaid siin ja Viimsis,” sõnas Haasma ja lisas, et plaanis on teha solfedžoõppest veidi pikem film, et seda siis esitleda veebruarikuus Soomes toimuval solfedžoõpetajate kooolitusel ning ka Eesti muusikakoolide direktorite üldkogul. “Eks kooli ühe täielikult arvutitega sisustatud solfedžoklassi rajamine kallis lõbu ole – paljudel koolidel on ju eelarve väga õhuke, aga samas saab ju kasutada ka veidi vanemaid arvuteid, mis teeb asja veidi soodsamaks,” arvas Haasma lõpetuseks.
