Muusikal tõi täissaalid ja ovatsioonid
Kui kahe eelmise, Pöial-Liisi” ja „Lumekuninganna” osatäitjad olid enamasti kooliõpilased, siis 7.- 8. märtsil etendunud Kaari Sillamaa muusikalis „Puujala ja Ükssilma sõda”, näitles ja laulis 21 täiskasvanut ja 30 õpilast.
Kõigi kolme muusikali lavastaja ja tantsude seadja, Kohila kooliõpetaja ja tantsutreener Kairis Kontus, kinnitab, et muusikali lavaletoomine on esmajoones suur ühislooming ning et ilma kõigi fantastiliste abilisteta ei sünniks ka uusi etendusi. „Eelmiste aastatega võrreldes oli tänavuse muusikali lavastamine keerulisem, sest tegin seda ju oma väikese lapse kõrvalt. Muusikali lavale toomine algab hea muusikali leidmisest, projektide kirjutamisest, siis järgneb tegelaste otsimine ja proovide periood. Samuti ei lõppenud minu jaoks see projekt teisipäeval õnnitluste saamisega, järgneb aruannete kirjutamine, kostüümide korrastamine jne. Õnneks on mul palju abilisi, veel kord suur, suur aitäh teile!”
Kairis: „Minu jaoks on väga oluline, et igal muusikalil oleks mingi sõnum, mis puudutaks vaatajate südameid. Tahtsin, et inimestele jääks meelde tarkus, et teineteist mõistes suudame elada üksteise kõrval rahumeelselt isegi mereröövlitena.”
Kõigi lavastuste muusikaline juht on olnud õpetaja Kadri Vilsoo, kelle kõrv on kindel ja võime segadusest mõtestatud tegevus organiseerida, imetlusväärne. Kadri liigseid sõnu ei kuluta, tema märkusi ja suunamisi kuulati tähelepanelikult.
Lavakujunduse, kostüümid, rekvisiidid ja tehnilised lahendused pani paika kunstiline juht Anneliis Kõiv. Tugimeeskonda kuulus 26 suurt ja väikest vabatahtlikku kogukonnaliiget. „Rekvisiite ja kostüüme koguti ametlike ja suust suhu levivate nimekirjade järgi, pakkumine oli suurem kui väike lava ja kujundus vajas, kuid nii rohkearvuline abistamissoov tegi südame soojaks,” on Anneliis tänulik kõigile kaasamõtlejatele.
Muusikalimuljeid osaliste poolelt
Silver Ükssilma osas säras Martin Kontus: „Algul ei tundunudki see suure väljakutsena, kuid fonode järgi laulmine kujunes raskeks komistuskiviks. Püüdsin laulmise puudusi kompenseerida näitlemisega. Kardan, et sellist pakkumist ma enam oma elu jooksul ei saa, ja sellepärast nautisin täiega nii proove kui ka etendusi. Mul oli ääretult hea meel olla osa sellest suurest projektist ja kanda edasi sõnumit andestamisest.”
Killakolla Kaie karakteri tabas Reelika Mets väga täpselt. Reelika ise meenutab, et ehkki ta esialgu kõhkles oma näitlemisoskuse pärast, oli ta valmis ennast siiski proovile panema
„Loomulik edevus lõi välja ja nõustusin kohe, teadmata, mida see roll nõuab, kui palju aega minu elust röövib jne.
Killakolla Kaie on varahoidja, harakatüüpi nooremapoolne naisuke, kellel täpne ülevaade kokku varastatud ehetest ja muust sädelevast kraamist. Alguses ei osanud end selles rollis ette kujutada. Iga prooviga suutsin aga Kaie rolli aina rohkem sisse minna. Pärast oli raske välja tulla! Proovid olid äärmiselt põnevad. Ootasin neljapäeva ja pühapäeva õhtuid, sest iga proov andis mulle tugeva positiivse energialaksu! Kõik osatäitjad lausa kiirgasid positiivsust ja huumorit, proovides sai alati kõhutäie naerda! Ja kui andekad nad kõik on, müstika!
Kairis ja Kadri olid muidugi veidi tõsisemad tegelased, arusaadav, sest nemad ju vastutasid kõige eest ja pidid selle lühikese ajaga meist tõeliselt head näitlejad ja lauljad koolitama! Suur tänu neile! Samas oli nendega väga hea koostööd teha, saime oma sõna ka sekka öelda ja nii mõnigi meie mõtetest läks etendusel käiku!
Viimased proovid ja läbimängud olid emotsionaalselt kõige võimsamad. Saime alles siis aru, milline tükk tegelikult on ja kuidas kõik välja tuleb. Naersime naistega end ribadeks, kui meeste osi pealt vaatasime. Kõik viis etendust olid erinevad ja iga etendus eelmisest parem. Veidi väsitav oli kolme etendust päevas mängida. Aga saime hakkama ja suutsime end kokku võtta!
Ma armastan esineda (laulda ja näidelda). Samas ei tahaks teha seda põhitööna, sest see on üks raskemaid maamunal. Muusikalis osalemine oli suurepärane võimalus rahuldada oma laval säramise vajadus! Sain sellest tõelise naudingu pikaks ajaks! Ootan juba järgmist muusikali.”
Suurepärase rolli tegi Tünni osatäitjana Indrek Kant, kes meenutab, et prooviperiood oli ülilahe. „Jaanuaris alustades tundus aega olevat küll ja veel. Aga aeg hakkas kiiresti otsa saama ja tunnistan, et alles viimastes proovides suutsin koju jätta käsikirja ja rääkida ning laulda peast. Võin julgelt kinnitada, et kõik proovid ühendasid meid omavahel ühtseks ja toimivaks meeskonnaks. Minu jaoks oli see väga oluline. Kõik viis etendust olid ülikõvad. Õhtused etendused jäid meelde erilise lavalise õhkkonnaga. Kui hea publik teaks, mis toimus eesriide taga, kui laval esitati laule! Iga etendusega sai grupp esinemisjulgust ja enesekindlust juurde ning seda kasutati laval väga oskuslikult ära. Usun, et võin kõigi nimel öelda seda, et oleme kogu tiimiga ootamas uut väljakutset ja kindlasti suudame anda endast veel rohkem ja särada laval veel suuremalt. Minu jaoks oli väga oluline ka see, et leidsin üle 30 superlaheda inimese, keda Kohilas käies teretada saan.”
