Naabrid kavandatava ökoküla vastu ei ole
MTÜ Raveda, mida juhivad õed Jelena ja Liisa Porkanen, soovib rajada muust asustusest kaugel eemal Märjamaa valla Kohatu külas ökoküla, kus harida maad ja kasvatada puhast toitu. „Ra selles nimes tähistab päikest ja veda elu," selgitas Liisa.
Planeeringu seletuskirjast võib lugeda, et ökokogukondadesse on kogunenud inimesed, kes otsivad ja katsetavad uue elukorralduse mudeleid. Sõna „elu" viitab juba ise terviklikule lähenemisele ja selliste kogukondade eesmärk ongi elada terviklikult, leida terviklahendusi, et meie maailm oleks terve. Tavapärasest elukeskkonnast erinevat asumit ei ole võimalik rajada juba planeeritud ja osaliselt hoopis teiste põhimõtete alusel rajatud elukeskkonna juurde.
Planeeritava ala suurus on 18,8 ha. Sinna soovitakse moodustada 13 elamukrunti, sotsiaalmaa kogukonna ühiseks tegevuseks, tehnorajatiste ala, üks maatulundusmaa kinnistu ja kinnistu sisetee. Uuemihkli kinnistule pääseb läbi naaberkinnistute kulgeva eraõigusliku tee.
Uuemihkli detailplaneering on algatatud juba 2010. aastal, aga selle eskiisi esmakordsel arutelul polnud ühtki huvilist. Piirinaabritele koosõlastuste võtmise käigus on vahepeal küsimusi tekkinud ja seetõttu otsustas Märjamaaa vallavalitsus korraldada täiendava avaliku arutelu.
Elada loodusega kooskõlas
Tulevase kogukonna eesmärk on elada loodusega kooskõlas, kasvatada puhast toitu, mitte üle tarbida ja mitte tekitada prügi. Igale pisut üle hektari suurusele krundile võib püstitada kuni kahekordse elumaja ja neli kõrvalhoonet. Hoonete ehitamiseks kasutataks looduslikke materjale - põhku, puitu, liiva, roogu. Hoonete vormid järgiksid looduse kujundeid - sealgi pole sirgeid nurki, kõik voolab. Slaidikavas illustratsiooniks näidatud ümaravormilised hooned samalaadsetest küladest meenutasid pilte muinasjuturaamatutest.
„Tahame teha küla, kus esivanemate kombel kasvatada puhast toitu (muinasviljelus ehk permakultuur), kus lastel on kasvamiseks rahulik elukeskkond ja kogukond elab looduslähedast elu. Loomapidamist ei ole kavas, see nõuab rohkem ressursse," selgitas Raveda juhatuse liige Jelena Porkanen. Kavandatud on oma tuulegeneraator, soovitakse kasvatada ka energiapaju. Jelena on saanud kogemusi põhjamaade ökokogukondadest ja tal on ka permakultuuri õpetamiseks litsents.
Ta küsis kuulajatelt, kas teatakse, kui palju elas Sipa piirkonna kuues külas inimesi 1970. aastal kui kui palju elab praegu. Ta vastas ise, et tookord oli elanikke üle 700, nüüd üle 400. Publiku hulgast täiendati, et tegelikult elab siin veel vähem inimesi. „Meie soovime inimesi maale tagasi tuua," kinnitas Jelena.
Kuidas te hakkama saate?
Mõned kuulajad uurisid: miks te sellesse sohu tulete (märg ala Kasari jõe ja Mäniku peakraavi vahel), siin tõuseb jõgi tihti üle kallaste ja enne on vaja kõvasti kuivendada, kui midagi saab tegema hakata. Porkanen vastas, et siis saabki üks ala korda.
Vallavalitsuse liige Margus Jehe uuris: „Milles on planeeringu puhul intriig? See pole meie asi, kuidas teised elama hakkavad ja kas nad suudavad end ära majandada."
Abivallavanem Triin Matsalu selgitas, et kunagise Loodna valla ajal mõõdeti avalikud teed eramaade sisse ja ka antud kinnistule viiv tee kuulub mitmele omanikule. Kooskõlastuste võtmise käigus pole kõigi naabriteni jõutud, sest tähitud kirjad on tagasi tulnud, samuti oli vahepeal tekkinud üks eriarvamus.
Hansupõllu maaüksuse omanik Arvi Kont andis koosoleku lõpus nõusoleku ühistee kasutamise kohta. Tema ettepanek on tee maaüksuse koosseisust välja mõõta, uute naabrite plaanide vastu ta ei ole. Planeeringu koostaja ütles, et nägi teeprobleemi kohe. „Kui inimesed ei soovi, et tee on nende kinnistu osa, tuleks sellele ühiselt lahendus leida." Aga see ei ole antud planeeringu teema.
Koosolekul vahetati uut infot ühe maatüki muutunud omanike suhtes, mis võimaldab asjaajamisega edasi minna.
„Kui on huvi tegutseda, siis õnn kaasa! Tänapäeval ei taheta ju enam kätt mullaseks teha," soovis taluperemees Arvi Kont arutelu lõppedes. „Oleme optimistlikud ja mõttekaaslasi meil leidub," kinnitas Jelena Porkanen.
Kui detailplaneeringu materjal on lõplikult koos, korraldatakse üks planeeringu avalik väljapanek ja arutelu enne materjali kehtestamist veel, nii nagu reeglid ette näevad.
