Näitus "Pööripäev – 5000 aastat tagasi."
Tänapäeval on pööripäeva tähendus vajunud unustusse, kuigi paljud praegugi meile olulised pühad, nagu näiteks jõulud ja jaanipäev, on alguse saanud just pööripäeva tähistamise traditsioonist. Üleminekuperioodid erinevate aastaaegade vahel on alati olnud täidetud müstilisuse, rituaalide, erinevate kombetalituste ja uskumustega. Päikese liikumine, tema jõu vähenemine või suurenemine, päeva lühenemine või pikenemine, ei jäänud meie esivanematele märkamata, tekitades neis sügavat aukartust. Päikese ja valguse austamine ning ülistamine ongi olnud pööripäeva rituaalides esikohal. Pööripäeva on peetud eriliseks sündmuseks vähemalt alates kiviajast. Selle tummadeks tunnistajateks on mitmed insenertehnilise mõtlemise pärlid nagu STONEHENGE Inglismaal, NEWGRANGE Iirimaal ja MAESHOWE Šotimaal. Nende suurepäraste monumentide ehitamise tegelik eesmärk jääbki meile suure tõenäosusega teadmata, kuid üks on kindel neid kasutati pööripäevade kindlaksmääramisel. Nende ehitamisele eelnes aastakümnete pikkune taevakehade vaatlus. Tohutu füüsiline töö, mida selliste ehitiste püstitamine nõudis, tähendas kõikide ühiskonnaliikmete kaasamist. 5000 aastat on need vapustavad muistised seisnud tummalt oma kohal ja hämmastanud vaatajaid.
Käesolev näitus annab põgusa ülevaate pööripäeva tähistamisest 5000 aastat tagasi, et meenutada, millest on kauges minevikus alguse saanud meie praegused olulised pühad. Kuidas üha enam kommertsialiseeruvate pidustuste taustal tagasi tuua pööripäeva ehtne, mõtestatud, tõeline sisu.
Näitus avatud kuni 5. märtsini 2011, TR 1017, L 1015 Lisaks avatakse Tartumaa Muuseumi esimesel korrusel 7. detsembrist LASTENÄITUS "PÖÖRIPÄEV JA TAHMATOOMAS."
