Nikolai Vojeikin: linnaleht tunnetab elanike meeleolusid ja vajadusi

Alustan sellest, et täidan lugejatele antud lubaduse kommenteerida Maardu Panoraami toimetuse alga­tusi, mis edastati linnavalitsusele kuu aega tagasi. Jutt on ülelinnaliste loominguvõistluste korraldamisest mitmes kategoorias. Need oleksid järgmised: "Maardu linna tunnuslause", "Parim Maardu linna käsitlev kirjandusteos" (essee, jutustus, luuletus), "Parim Maardu linna kunstiline kajastus" (maalikunst, fotograafia). Teine Maardu Panoraami algatus sisaldab põhjalikku ettepanekut ülelinnaliste infopäevade korraldamise kohta.

Jätan teadlikult vahele üksikasjad, sest esitatud dokumen­tidega tutvuvad parasjagu eksperdid. Nende töö lõppedes formuleerime ideed lõplikult ja esitame kinnitatud kujul meie lugejatele. Oletan, et see protsess jõuab lõpule hilje­malt maikuus.

Praegu aga väärib märkimist asjaolu, et huvitav algatus ei tulnud ülevalt nagu tihtipeale juhtub, vaid linnainfo edas­tajalt. See on käegakatsutav tõend selle kohta, et linnaleht tunnetab elanike meeleolusid ja vajadusi ning püüab neile kiirelt ja adekvaatselt reageerida.

Olles kodanikuühiskonna kui omavalitsuse eduka juhti­mise vältimatu tagatise innukas poolehoidja, vaatlen neid algatusi just sellest vaatevinklist. Antud juhul näib, et pa­kutavad töövormid avavad uusi võimalusi teavitustege­vuse edasiseks täiustamiseks, otsekontaktide süvendami­seks ning omavalitsuse tagasiside parandamiseks suhetes elanikega. Koostöös ajalehega läbiviidavad ülelinnalised konkursid on aga kutsutud ergutama linnaelanike loo­mingulist aktiivsust ja kasvatama linnapatriotismi. Omalt poolt soovime, et nimetatud ettevõtmiste üldine korraldus oleks vajalikul tasemel, leiaks maardulastes vastukaja ja ärataks nendes elavat huvi, vastasel juhul muutub mistahes idee viljatuks ja mõttetuks. Et seda ei juhtuks, tasub üksikasjalikult läbi töötada kõik linna in­fopäevade ja loomevõistluste korraldamisega seotud küsi­mused ja alles siis esitada üritused laiemale auditooriumi­le. Seda seisukohta pooldab kindlalt ka linnapea Georgi Bõstrov, kes andis Maardu Panoraami ettepanekutele po­sitiivse hinnangu, kuid nõudis nende teostuse põhjalikku läbitöötamist, et ei peaks hiljem käigu pealt kõrvaldama organisatsioonilisi vigu...

Edasi tahan peatuda lõppeva kuu kahel sündmusel, mis väärivad suuremat tähelepanu.

Esimene on Maxima kaubanduskeskuse ehitus Keemiku­te ja Ringi ristmikul ja mille avamist ootab kannatamatult enamik Maardu elanikke.

Üsna hiljaaegu tutvusin koos Maardu infokanalite esindajatega objekti ehitusega. Veendusin oma silmaga selles, et töö käib täie hooga ning et peagi, juba enne jaanipäeva, näeme supermarketi pidulikku avamist.

Peab märkima, et tulevase kaubanduskeskuse territoo­riumi tutvustanud ehitajad ja tellija esindajad kõnelesid oma "lapsukesest" uhkusega. Nad kinnitasid, et suudavad valmistada maardulastele meeldiva üllatuse -mitte ainult suurejoonelise ehitise ning kaupade ja teenuste mitmekesi­susega. Ilmnes, et mitmed disain- ja tehnilised lahendused, materjalid ja konstruktsioonid on kasutusel esmakordselt meie riigis ja neil puuduvad analoogid. Kaubanduspindade mõõtmed trotsivad kujutlusvõimet. Piisab, kui mainida, et uus Maardu Maximast saab suu­rim kaubanduskeskus Harjumaal. Selles leiavad koha li­saks supermarketile ka kondiitri- ja kulinaariatsehhid, mis pakuvad värskeid tooteid mitte ainult maardulastele, vaid ka tallinlastele.

Keskusesse tuleb seitse suurt boksi: Euroapteek, postkon­tor, värske õlle ja veini osakond, lillekauplus, lemmikloo­matarvete kauplus ja hubane kohvik või restoran (hetkel on käimas konkurss vastavale pinnale rentniku leidmi­seks).

Keskusest vasakule rajatakse avar ja kaasaegne laste män­guväljak. Vahetult kaupluse ette - Keemikute tänava poole - ehitatakse parkla.

Tähtis on rõhutada, et ainuüksi kondiitri- ja kulinaaria­tsehhides hakkab tööle kuni 60 inimest, veel 90 leiavad töö vahetult kaupluses. Seega saab linn juurde 150 töö­kohta. Konkurss nende täitmiseks on juba alanud. Kokkuvõtteks ütlen, et uus Maxima sulandub orgaanili­selt linnamaastikku, laiendab oluliselt elanikele pakutava­te teenuste valikut ja pakub linnaelanikele ka uusi vaba aja veetmise võimalusi. Meie seisukohast on see tähtis samm Maardu arengus.

Oluliseks sündmuseks linna elus sai Sotsiaaldemo­kraatliku partei parlamendidelegatsiooni visiit, millest võtsid osa Marianne Mikko, Kajar Lember, Sergei Belo­brovtsev ja Jevgeni Ossinovski.

Delegatsiooni ühe liikme Vadim Belobrovtsevi sõnul kuu­lus Maardu külastamine erinevate regioonide külastamise tsükli osa. Visiitide eesmärgiks on tutvuda põhjalikumalt eluga erinevates regioonides, samuti kohalike omavalit­suste ees seisvate teravate probleemidega.

Härra Belobrovtsev rõhutas, et parlamendiliikmed ta­haksid lisaks Maardu olukorraga tutvumisele ka aidata valusamate probleemide lahendamisel, kasutades selleks seadusandliku intsiatiivi õigust, seda küll märkusega, et opositsiooniparteil on märkimisväärselt vähem võimalusi mõjutada ühe või teise otsuse vastuvõtmist kui neid on koalitsioonil.

Maardu nimel võtsid külalisi vastu linnapea Georgi Bõst­rov, linnavolikogu esimehe asetäitja Boriss Slepikovski, aselinnapea Nikolai Vojeikin ning linnavalitsuse finants­osakonna juhataja Anatoli Kartov.

Kohtumise juhatas sisse linnapea Georgi Bõstrov, kes tut­vustas Sotsiaaldemokraatliku partei esindajatele Maardu ajalugu ja kaasaja arenguid, sealhulgas linna suurimaid projekte ja nende elluviimise kulgu.

Seejärel tutvusid külalised Kallavere haigla hooldusosa­konnaga ja andsid kõrge hinnangu seal osutatavate me­ditsiiniteenuste korraldusele ja kvaliteedile.

Edasi külastati Maardu õigeusu kirikut. Fraktsiooni esin­dajate visiit lõppes Kallavere keskkoolis, kus joodi teed. Selle koosviibimise ajal kõneles kooli direktor Silvi Mets õppetöö korraldusest ja kooli ees seisvatest raskustest seo­ses eestikeelse gümnaasiumihariduse säilitamisega põhi­kooli- ja gümnaasiumireformi raames. Riigikogu liikmed ilmutasid probleemi vastu elavat huvi ja täpsustasid mit­meid olulisi üksikasju. Kogu visiit möödus vastastikuse mõistmise ja koostöövalmiduse õhkkonnas.