Nikolai Vojeikin: otsene kõne

Täna pöördume tagasi küsimuse juurde, mis on ülimalt aktuaalne iga meie linna elaniku jaoks - ELUKOHA REGISTREERIMISEST MAARDU ELANIKEREGISTRIS.

Teemat avades pöördusime antud küsimuses aselinnapea poole. Kas registrisse kantud elanikel on võrreldes mittere-gistreeritutega samad õigused, või on nende staatuses mingi erinevus?

Nii linna kui kõigi munitsipaalorganite jaoks ei ole ja ei saagi olla mingit vahet elanike staatuses. Peame ju ühtmoodi hoolit­sema nii registrisse kantud elanike eest, kui ka nende eest, kes ei ole arvel Maardu rahvastiku registris.

Saate ju isegi aru, et omavalitsusel ei ole juriidiliselt ega eluliselt õigust jagada linnaelanikke vastavalt sissekirjutusele omadeks ja võõrasteks, osutades neile transpordi-, meditsiini-, haridus- või kommunaalteenuseid nende elukoha registreeringu alusel. Igasugune diskrimineerimine sellel põhjal on välistatud.

Sellel probleemil on teisigi aspekte - kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud soodustuste piiramine nende suhtes, kes ei ole end rahvastikuregistrisse kandnud. See puudutab erinevaid väljamakseid - toetusid, hüvitisi, materiaalse abi osutamist, projektidetoetusi jne. Nendel puhkudel, kui juttu tuleb linna poolt pakutavatest ülenormatiivsetest lisateenustest, on loomu­likult mõningane prioriteet registreeritud maardulastel.

Teine aspekt on moraalne. Me mõistame, et ei mingite rahaliste ega organisatsiooniliste meetmetega pole vaja inimest sundida sissekirjutust muutma. Selleks peab kujunema reaalne motivat­sioon, mis põhineb vastastikusel mõistmisel.

Nõustugem, et linna ja tema kodanike head suhted peavad ole-ma mõlemapoolsed.

Teie vahetu elupaiga ümbruses toimub lumekoristus, remon­ditakse teid ja jalakäijate radu, renoveeritakse torustikku ning elektriliine, rajatakse lastele spordi- ja mänguväljakuid - ühe­sõnaga kõike tehakse vahendite arvel, mis laekuvad linna eel­arvesse kodanike maksudelt, kes on kantud Maardu linna re­gistrisse.

Teiste sõnadega - me rajame oma linna heaolu kõik koos ning iga sisseregistreeritud kodanik võtab otseselt osa linna aren­gukava realiseerimisest. Seega on teie panus linnaeelarvesse laekuvate maksude näol oma elupaiga heaolusse otsene.

Järeldus on lihtne: Mida rohkem inimesi maksab makse koha­likku eelarvesse, seda suurem on eelarve ja seda avaramad on omavalitsuse võimalused piirkonna arenguks tema oma elanik­konna huvides.

Paljud kindlasti veel mäletavad, et möödunud aastal viidi nii linnavalitsuses kui volikogus läbi ulatuslik selgitustöö antud küsimuses. Anti välja ning jaotati suures tiraažis bülletääni "Muuga info", samuti tehti spetsiaalne voldik ning infotahvel. Mitme kuu vältel võtsid meie spetsialistid kodanikke vastu nende endi elukohas selleks, et soovijad saaksid kohapeal end kanda elukoharegistrisse ja ei peaks pöörduma selleks linnava­litsusse.

Ka sel aastal ei ole antud teema mitte päevakski tähelepanu alt väljunud. Viiakse läbi pidevat rahvastiku dünaamika moni­tooringut, seda eriti kiirelt kasvavas Muuga piirkonnas. Paljud probleemid on oma lahenduse leidnud ning teistega jätkub töö ühistranspordi vallas, selgitamaks elanike transpüordiga kind­lustatust ja reaalseid vajadusi kooli- ja lasteaiakohtade ning muude eluliselt tähtsate teenuste järele.

Maardu Linnavalitsus on teinud kõik, et realiseeruksid täht­samad projektid, mis tagavad infrastruktuuri arengu. Praegu võime küll kinnitada, et praktiliselt kõik kohustused, mis on võetud lähema 2-3 aasta plaani, saavad täidetud.

Aga see omakorda tähendab, et üsna pea elavad meie kodani­kud palju heakorrastatumas Maardu linnas, kus on usaldus­väärne ja katkematu elektri-, sooja- ja veevarustus. Võime sõita uutel ja vastremonditud teedel ning jalgratturid koos jalakäija­tega saavad oma käsutusse uue kergliiklustee. Selle üks teelõik on peatselt valmimas, mida võib oma silmaga näha, sõites Maa­rdu sotsiaalmaja juurest Muuga Maxima keskuse suunas. See lõik peaks valmima järgmise aasta oktoobriks - asfalteeri­tud, teeviitade ja tähistusega varustatud. Järgnev projekteeritav lõik kulgeb piki Altmetsa teed.

Näete isegi, milline ulatuslik teedeehitus on linnas toimumas, aga samal ajal ootavad järjekorras Maardu staadioni rekonst­rueerimine, kultuurimaja ja lasteaia ehitamine Muugal, puhke- ja pargiala rajamine ning vabaajakeskus Muugal...

Ühele uuele väga huvitavale ning perspektiivikale objektile ta­haks erilist tähelepanu pöörata. Alles hiljuti külastasid meid esindajad Euroopa ja Eesti auto-motospordi liidust.

Nad ilmutasid huvi unikaalse projekti vastu, mis võimaldaks rajada Peterburi maantee lähedusse paar mootorrataste ja au­tode ringrada erinevatele sõidukitele ning vanusegruppidele. Plaanis on rajada tribüünid, hoolduskeskused, mis hõlmaksid autoparklaid, kauplusi, tehnohoolduspunkte ja tanklaid. Laste ja noorte jaoks on perspektiivis rajada spetsiaalne autokool.

Maardu linna jaoks oleks see eriti prestiižne ja isegi tulus pro­jekt ning sellepärast andsime me loomulikult oma nõusoleku.

Siin tuleks mainida, et niivõrd suur linnaarengu programm nõuab tohutuid investeeringuid, mida tuleb mõõta sadades miljonites eurodes. Ja kui täna meil õnnestubki köita Euroopa fondide tähelepanu, tuleb selgi puhul tuleb umbes kolmandik summast omafinantseerimise vahenditest leida. Aga rida täht­said objekte tuleb rahastada endal, mis tähendab otsida ja leida finantseerimise allikaid. Ega siis alati pole võimalik leida sellist sponsorit nagu Euroopa auto-motospordi liit, kes on valmis projekti täies ulatuses finantseerima.

On olukordi, näiteks linna staadioni rekonstrueerimise puhul, kus linnavalitsusel tuli mõningast kavalust kasutada. Tuleb äratada potentsiaalses erainvestoris huvi mõne objekti rahas­tamise vastu ja hiljemvõtta see fikseeritud maksega pikajalisele rendile. See on üks variantidest, mis oma pika makseperioodi tõttu on linna eelarvele jõukohasem.

Teine rahastamise skeem on traditsiooniline - mõõduka int­ressiga pangalaen. Igal juhul viiakse rahastamise variantide valikul läbi hoolikas ja põhjalik majandusliku otstarbekuse analüüs. Kui variant on meiepoolselt määratletud, muutuvad meie ettepanekud reaalseks alles pärast nende kooskõlastamist Rahandusministeeriumis.

Seega ei ole isegi suhteliselt soodsad projekti realiseerimistin­gimused mingi taevamanna, vaid paneb konkreetsed ja mär­kimisväärsed kulutused igale registreeritud linnakodanikule - maksumaksjale.

Tahaksin siinjuures meenutada, et vastavalt elanike ettepane­kutele ja ootustele on linnavõimud välja töötanud pikaajalise programmi aastani 2035 ja väikeste korrektiividega seda ka täi­detakse.

Kuid paraku on olemas rida negatiivseid faktoreid, mis meist ei sõltu ning raskendavad olukorda. Piisab, kui meenutada ku­rikuulsat finants- ja majanduskriisi, mis tabas ränga hoobina linna eelarvet ja tähendas ligi 100 miljoni krooni kaotust. 2009. aastal jättis valitsus kohalikud eelarved ilma kaubandusest lae­kuvatest eraldistest. Samaaegselt vähendati riiklikke dotatsioo­ne 11,93 protsendilt 11,4-ni. See aga tähendas miljoneid kroo­ne. Alates 2013. aastast kaotame me seni eelarvesse laekunud maamaksu.

Kuidas ja mille arvelt saame me kompenseerida niivõrd tun­tavad kaotused? Vastus on ühene: ainult tulumaksu laekumiste summa suure­nemisest, mille garanteerib Maardusse ja Muugale registree­ritud elanike arvu kasv. Muud väljapääsu ei ole. Ja kui me kõik tahame juba lähitulevikus näha oma linna õitsva ja õdusa elupaigana, tehkem siis nii - registreerige end Maardu elanikeks. Juba paari 2-3 aasta pärast saate teie ja teie lapsed elada Eesti ühes kenamas ja mugavamas linnas.

Eriti tahaks leheveergudel pöörduda Maardus tegutsevate et­tevõtjate ja firmajuhtide poole poole, kes tegutsevad meie piir­konnas.

Lugupeetud daamid ja härrad!

Kriisiperioodid mööduvad, majandus hakkab tasapisi kosuma ja see tähendab, et meil kõigil tuleb hiljutistest üleelamistest omad järeldused teha, valmistuda tihedaks koostööks ning üksteise abistamiseks.

Linna juhtkond tuleb tingimata vastu tema pädevuses olevate probleemide lahendamisel neile Teie seast, kes tunnetab oma osalust linna elus ning toetab teadlikult linna sotsiaalpoliitikat Maardu elanikkonna tööhõive tagamisel ning maksuseaduste täitmisel. Näiteid sellisest koostööst ei pea kaugelt otsima: need on Tallinna Sadam, Muuga Sadam, Maxima kaubanduskes­kus... ja paljud teised linna ettevõtted.

Kutsun Maardu äriringkondi üles - alustama ausat dialoogi partneritena, tunnetades elulist vajadust lahendada üheskoos meid ühise territooriumi ja seal asuvate ressurssidega siduvate probleemide kompleksi. Nende taastootmiseta ei suuda dünaa­miliselt areneda ei territoorium ega selle subjektid, sealhulgas ettevõtted.