OMAD tegutsevad entusiasmiga
„Lavastusi olen teinud kooliajast saadik ja see pisik on sees siiani. Priiuse seltsimaja (Haaslava vallas) juhatades tekkis mõte lavastada seltsimaja juubeliks hästi huvitava keelega vana etendus „Loreida metsakuninga tütar ehk vaimude armastus". Näidendis said rollid nii tolleaegne vallavanem, koolidirektor, perearst, postiljonid ja koristajad, ühesõnaga inimesed, kellega ma suhtlesin. Etendus läks täissaalile ja meile andis see koostegemine nii võimsa elamuse, et etendusi tuli veel ja veel. Sellest emotsioonist on raske loobuda, seepärast tahtsin Rae valda tulles näitemängu tegemist jätkata," teatab Kaja. Ta lisab: „See pakub elanikkonnale huvi, inimestele meeldib vaadata, kuidas nende tuttavad erinevates rollides end välja mängivad. Kui saad positiivset tagasisidet, siis on jälle tore edasi teha, see annab ikka innustust juurde."
Rae valla harrastusteatritrupp sai nimeks „OMAD" (Operatiivne Meeskond Alternatiivseks Dramaturgiaks) ja tegi lavadebüüdi 2000. aasta jaanitulel Lehmja tammikus. Järgmise etenduse andsid „OMAD" aga juba eelmise aasta aastalõpupeol, mis tõi ka Rae Kultuurikeskuse saali vaatajaid täis.
„Eks ta nii kujuneski, et esitasime kakskolm etendust aastas. Peamiselt etendasime väikseid sketshe, kuid aastalõpupeoks tegime alati pikema etenduse. Oleme lavastanud enamasti tuntud etendusi, neid meie trupile sobivaks kohandades. Näiteks „Armastus seitsme piparkoogi vastu", milles ühendasime etendused „Armastus kolme apelsini vastu" ning „Lumivalguke ja seitse pöialpoissi". Lavastanud oleme ka Andrus Kivirähk'i ja Too-mas Kalli loomingut," seletab Kaja innukalt.
Küsimusele, kes trupiliikmetest peamiselt lavastusi kirjutab, vastab Kaja: „Põhikirjutaja olen ikka mina, kuid ega ma kogu au endale ka võtta ei saa, see on ikka nagu heas meeskonnas - ühislooming. Arutame kõik omavahel läbi. Improviseerimist tuleb ka ette, kuid tekstiga väga mängida ei saa.
Näiteks Kivirähk'i ja Kalli sõnade seadmine on nii osav, et seda väga lörtsida ei saa, lavastuslikult võib midagi juurde mõelda, kuid teksti kallale ei tohiks väga minna.
Ka vanadel autoritel on tekst selline, mida eriti muuta ei saa ja ei taha. Mõned monoloogid või dialoogid võib lühemaks teha, aga oma sõnu lisada ei tohi, muidu kaob sõnaline omanäolisus.
Lühemaks oleme näidendeid teinud, et lavastuse mõistlik pikkus oleks umbes 45 minutit. See on parasjagu, et harrastusnäitleja jõuab osa pähe õppida ja etendus on ka publikule vaatamiseks paraja pikkusega," selgitab ta naerdes.
2002. aastal üllatas teatritrupp hoopis fi lmiga. „Hakkasime arutama, et millist etendust jaanipäevaks lavastada kui Rain (Rain Vellerind toim.) tegi ettepaneku, et teeme hoopis filmi! Väga hea idee!" elavneb Kaja. Film sai nimeks „Siin me elame" ja põhineb arusaadavalt Sulev Nõmmiku legendaarsel filmil „Siin me oleme".
Kaja Kalmer jäi pärast lapse sündi 2003. aastal koduseks ning teatri tegemiseks nap-pis aega.
Kuid „OMAD" ei kadunud, sest lisaks näitetruppi kuulumisele moodustavad nad ka sõpruskonna, kes ühiseid ettevõtmisi ja lihtsalt koosolemisi naudivad. Trupiliikmeid on lähendanud ka igasuvised näitemängulaagrid, kus omade keskel proovida, kuidas end paremini väljamängida.
„See pakub ka avastamisrõõmu, et kes milleks võimeline on ja andekusest puudu ei tule! Ega siia pole inimesi valitud ka, et peab vastama sellistele ja sellistele tingimustele. Esialgne punt sai ju kokku pan-dud inimestest, keda ma sel hetkel tundsin. Mõnede rollide jaoks olen otsinud inimesi ka väljastpoolt truppi kui mulle tundub, et konkreetne inimene konkreetsesse rolli sobib ja siiani ei ole keegi ära öelnud," on lavastajanna (trupiliikmete hellitusnimi Kajale) silmnähtavalt rahulolev.
Näitetrupi põhituumiku on moodustanud läbi aegade 12-13 inimest, kusjuures alati on truppi kuulunud rohkem mehi kui naisi. Palju on inimesi, kes on huvitatud näitetruppi „OMAD" kuulumisest, kuid Kaja Kalmeri sõnul ei ole võimalik seltskonda suureks ajada, sest ühes etenduses kõigile rolle ei jagu.
„2010. aastal tulime uuesti kokku ja tegime Rae valla aastapäevaks etenduse, kus näitasime katkendeid fi lmist „Siin me elame" ja kõik filmis olnud osalejad käisid ka laval ära. Trupiliikmete järeltulijad mängisid filmis suure pere lapsi ja nüüd pea kaheksa aastat hiljem on neist saanud teismelised, kelle jaoks kohandasime teksti etenduses eakohaseks. See oli lahe!" naerab Kaja.
„Ega vist ei teeks keegi kui fun ei oleks. Meie proovides saab alati nalja, see ilmselt hoiabki meie seltskonda koos. Proove saame alustada alles pool üheksa õhtul ja asjaolu, et inimesed pärast pikka tööpäeva proovi tulevad, näitab, et ettevõtmine on seda väärt. Näitlemine pakub tohutult rõõmu ja lõbu. Ja muidugi on tore saada positiivset tagasisidet. Tänu ühele teatrikriitikule teame täna, et oleme vägagi arvestatav harrastusteatritrupp," on Kaja rahulolev. „See on ju loomulik, et ürituste korraldamine ja teatraalne pool käivad kokku, seepärast ma seda näitetruppi teen - üks täiendab teist, näitetrupil väljund ja üritusel esineja!"
_____________________________________
Trupiliige Rain Vellerind OMADe loomisest:
Tegelt oli asi nii ...
VÄLJAV›TE JÜRI KIHELKONNAKROONIKAST EHK MIKS OMAD TEATRIT TEEVAD
Esmapilgul elu oli suht okei, kui äkki Kaja kuskilt välja ilmus. Pärast seda miskipärast meid kokku tõmbas mingi näiteringi silmus. Eks ta moosis, lubas mesikeeli, teatraalselt pani asjad paika, prääniku või piitsaga masseeris sõltuvalt, mis hetkel rohkem aitas. Antud saigi hakatuseks veretilk või paar. Tagantjärgi - tahad või ei taha märkusena tuleb kommentaar: terve hing sai parseldatud maha.
Näitetrupis OMAD mängivad Kaja Kalmer, Terje Jaamul, Aldo Laid, RainVellerind, Õnne Päeske, Andres Kikkas, Tarmo Klaar, Krister Parbo, Margus Vain, Vilve Alumets, Kairi Kadastik, Priit Põldmäe ja Imre Ainas.
