Miks me siis kohe sellele ei reageerinud? Soov kohtuda linnavalitsuse ja volikogu liikmetega silmast silma ning saada vastused oma küsimustele tekkis juba jaanuaris. Koolipoolne esimene kutse selliseks kokkusaamiseks oli jaanuaris. Teine - aprillis. Mõlemal korral oli kohal linnapea, volikogu esimees ja Kodulinn Sindi esindaja. Kahjuks ei leidnud kummalgi korral aega õpetajatega kohtumiseks Uueneva Sindi esindajad. Seega meie algne mõte, vestelda näost näkku, mitte ajakirjanduse vahendusel, kahjuks teoks ei saanud.
Kooliaasta lõppedes tahaks aga hingele jäänud küsimused, vastused ja mured selgeks rääkida.
Lugedes uuesti eelpoolmainitud artiklit Sindi linna lehes, parandame faktilised vead.
Kaldkirjas anname edasi Toomas Kuuda laused. 14. märtsil võttis Sindi Linnavolikogu vastu 2013.a Sindi linna eelarve.
Volikogu ei nõustunud ettepanekuga suurendada Sindi Gümnaasiumi õpetajate personalikulusid 34 800 euro (545 tuh eesti krooni) võrra.
Kasutades vastuses mõistet „volikogu" jääb mulje üksmeelsest kollektiivi otsusest. Tegelikkuses on tuntav negatiivne hoiak kooli suhtes vaid Uueneval Sindil Eetiline oleks olnud öelda, et ettepanekut suurendada Sindi Gümnaasiumi õpetajate personalikulusid ei toetanud volikogu fraktsioon „Uuenev Sindi" ning veel mõned volikogu liikmed, mitte terve volikogu, nagu artiklis kirjas
Selle otsusega ei näidanud volikogu hariduse mitteväärtustamist Sindis ega andnud hinnangut õpetajate tööle
.
Aga just nii see välja paistabki! Volikogu aseesimees võiks ju samuti tulla kooli, tutvuda reaalse olukorra ja õpetajatega, mitte võtta seisukoht kuulujutu tasandil. Hinnang õpetaja tööle väljendub ka töötasu näol.
Kahjuks ei saa kõike, mis juhtimistasandil otsustatakse, kuulutada ajalehtedes ja rahvakogunemistel, kuigi jah, teema võiks ju paljudele huvi pakkuda.
Elluviidavate muudatuste põhjus on õpilaste arvu vähenemine Eesti koolides kolmandiku võrra. Riigil ei ole lihtsalt raha ega põhjust ülal pidada koolivõrku koos sama arvu koolide, õpetajate ja tundidega kui õpilasi ei ole. Õpetajate palk saab tõusta ainult tänu haridussüsteemi efektiivsemale tööle, mis väga lihtsutatult tähendab, et koolis käib ja klassis istub normaalne arv õpilasi.
Väide, et õpetajate palk saab tõusta ainult tänu haridussüsteemi efektiivsemale tööle, ei ole päris tõene. Kool kahjuks ei saa mõjutada laste sündivust. Võib saavutada ühiskondlikke kokkuleppeid, et õpetajate tööd väärtustatakse. Samuti peaks kohalik omavalitsus väärtustama haridust linnas ning suurendama koolipidaja poolset panust õpetajate töö väärtustamiseks. Siinkohal on väga oluline omavalitsuse huvi kooli jätkamise suhtes. Loomulikult on kõige lihtsam kool kinni panna, kuna lapsi on vähe. Aga siis hääbub ka kogu asula.
Gümnaasiumiõpilaste vähene arv ei ole mingi Sindi Gümnaasiumi anomaalia, vaid puudutab väga paljusid koole Eestis. Ja kui tõepoolest on selline olukord käes, siis peaks just kooli pidaja tegema õigeaegse otsuse ja selgelt välja ütlema, mis saab edasi. Hetkel on aga tekkinud olukord, kus kuluaarides sahistatakse juba peaaegu aasta, et Sindis gümnaasiumiosa ei jätka. Koolile ei ole seda öeldud. Selline ebakindlus tuleviku ees on suunanud paljusid vanemaid oma lapsi teise kooli viima.
Hiljemalt läinud aasta sügisel oleks oodanud Sindi Linnavalitsuselt või võimul olevalt Keskerakonna ja Kodulinn Sindi liidult probleemi püstitust ja arutelu algatamist gümnaasiumihariduse tuleviku teemal. Paraku peideti pea liiva sisse ja välditi tundliku teema tõstatamist. Ei saa pidada piisavaks linnapea Marko Šorin väljaöeldut intervjuus ajalehele Pärnu Postimees 31.03.12, kus ta väitis: "Kogukonna seisukohalt peaks gümnaasium jätkama siin sellisel moel, nagu see on, sest gümnaasium on tihedalt seotud põhikooliga."
Siinkohal tahaks juhtida tähelepanu, kes tegelikult pea liiva sisse peitis. Ühisele arutelule jätsid tulemata just Uueneva Sindi juhtfiguurid. Jaanuarikuisel arutelul toetas volikogu esimees Aleksander Kask gümnaasiumiosa õpetajate palga garanteerimise vajalikkust ning esitades hiljem volikogule ettepaneku eelarve muudatuseks, oma lubadust ka pidas. Kahjuks hääletas opositsioon selle ettepaneku maha.
Kas linnapea hinnang oli emotsionaalne, põhines see mingil majanduslikul või sotsiaalsel analüüsil, jääb selgusetuks. Paraku räägib tänase päeva reaalsus, kus Pärnus asuvate gümnaasiumite päevases õppes õpib 47 ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuses 14 Sindist pärit noort ning Sindi Gümnaasiumi gümnaasiumiosas 27 Sindi noort, linnapea arvamusest pisut teist keelt.
On loomulik, et linnapea, kes on 175 aastase õpetamiskogemusega kooli vilistlane, ning kes hoolib Sindi linna hariduse tulevikust, lähtub oma hinnangutes ka emotsioonidest. On ju ilmselge, et inimene, kelle jaoks Sindi ei seostu ei elukohana ega töökohana, saab sellest rääkida emotsioonitult. Ka kohalikku elu puudutavate otsuste langetamine on nende inimeste jaoks tunduvalt lihtsam.
Asjaolu, et kutsehariduskeskuses või kindla suunaga Pärnu gümnaasiumiklassides käib Sindist pärit noori, on loomulik ja selgelt põhjendatud elukutse või edasiõppimisplaanidega.
Kui 2011. aasta kevadel sulgeti venekeelse põhikooli III aste, oli kooli juhtkonna lubaduseks, et vabaneva 350 tuhande krooni tõttu pole kooli eelarvet vaja edaspidi suurendada. Paraku on läinud teisiti. Peale 2011. aasta keskel toimunud linnavõimu vahetust on kooli eelarve olnud pidevas tõusutrendis. Majanduskulu on kasvanud 218 tuh eurolt 2011.aaastal 270 tuh euroni 2013. aastal. Igal aastal on suurenenud linna poolt makstav personalikulu. Seda olukorras, kus õpilaste arv koolis pidavalt väheneb.
Tegemist on kontekstist välja rebitud lausega, sest kooli juhtkond on oma arvestustes olnud suhteliselt realistlik. Toomas Kuuda sõnade kohaselt peaks Sindi Gümnaasiumi eelarve püsima (seda siis nagu kooli juhtkonna lubadustest lähtuvalt) 2011. aasta tasemel igavesest ajast igavesti. Siinkohal tahaks kohe küsida, kas on olemas valdkonda, kus hinnad ei ole tõusnud.
Väitele, et kooli eelarve on olnud alates linnavõimu vahetust olnud pidevas tõusutrendis ja personalikulu on suurenenud pidevalt saab vastata ainult numbritega. Kooli ülalpidamiseks, jättes välja ühekordsed investeeringud, on Sindi linn eelarve kaudu eraldanud koolile 2009 aastal 899 513€, 2010 aastal 859 418€, 2011 aastal 806 601€, 2012 aastal 819 048€ ning 2013 aastal 854 671€. Eeldada eelarve vähenemist tingimustes, kus vältimatud kulutused küttele, elektrile, palkadele jne tõusevad, ei ole realistlik.
Personalikuludeks on linn koolile eraldanud 2009 aastal 637 287€, 2010 aastal 615 055€, 2011 aastal 588 737€, 2012 aastal 581632€ ning 2013 aastal 584 632€. Matemaatikat tundval inimesel peaks olema selge, et seda ei saa nimetada pidevaks suurenemiseks. Kui selles üldsummas on suurenenud omavalitsuse osakaal, siis seda riiklike rahastamise aluste muutmise tõttu. Demagoogiliselt võib muidugi argumenteerida, et õpilaste vähenedes peaks personalikulu vähenema, kuid tegelik elu erineb soovunelmatest. Õpilaste arvu vähenemisega ei ole kaasnenud klassikomplektide arvu vähenemist, mistõttu ka läbiviidavate õppetundide arv ei ole vähenenud. Kui veel lisada, et Sindi Gümnaasiumi õpetajad töötavad riiklikult lubatud maksimaalse normkoormusega ning minimaalse palgamääraga, on jutt meeletutest kulutustest isegi solvav.
Samuti ei ole vähenenud hooldavate pindade maht, mistõttu ei ole ka lootust abipersonali kulutusi vähendada. Päris tähtsusetu ei ole ka fakt, et Sindi Muusikakooli majanduskulud on arvestatud Sindi Gümnaasiumi eelarvesse, mis omakorda kunstlikult suurendab kulutusi ühe õpilase kohta. Seda siis omavalitsuse tasemel võrrelda teiste koolidega ei ole ka kõige õiglasem suhtumine.
Miks oli sellel aastal, võrreldes möödunuga, vaja suurendada õppevahendite ja koolituste kulu 13 tuhandelt eurolt 28 tuhande euroni?
Kulud õppevahenditele suurenevad seoses üleminekuga uutele õppekavadele, mistõttu mittesobivate õppevahendite kasutamine oleks lubamatu. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb üheselt:
Koolis ja väljaspool kooli toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtub kool riiklikes õppekavades ja teistes õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest.
Küsitavusi on ka personalitöös. Paljud õpetajad on ametis rohkem kui täiskoormusega ja saavad tänu lisatundidele vägagi korralikku palka.
Küsitavused kaoksid, kui volikogu liikmed leiaksid võimaluse kooli juhtkonnaga (direktoriga) otse suhelda. Kahjuks ei ole isegi revisjonikomisjoni liikmed enne küsitavuste ja tundmuste avaldamist koolijuhiga suhelnud.
Õpetajad saavad vägagi korralikku palka! Jah - oleneb kellega võrrelda. Koristajaga võrreldes tõesti. Vastutus ka teine. Euroopa teiste õpetajatega võrreldes aga mitte. Uulu Põhikooli õpetajaga võrreldes kindlasti mitte. Paikuse, Audru, Häädemeeste, Pärnu jne õpetajatega võrreldes ka mitte!
Kui sellised jutud ametiasutustes ja inimeste seas liiguvad, paneb see nii Sindi Gümnaasiumi kui Sindi linna kooli pidajana mitte just kõige paremasse valgusesse.
Tõesti on kahju kui Sindi volikogu üks osa koolipidajana kujundab oma seisukohti ja algatab arutelusid kuulujuttude põhjal. Oleme meiegi seda meelt, et see paneb kooli halba valgusesse. Nagu ka ükskõik millise kontrollimata vale fakti avaldamine tõe pähe.
Kõigele vaatamata edaspidist koostööd soovides Sindi Gümnaasiumi õpetajate kollektiiv
