11. augustil esietendus klaasimuuseumi õuel näidendi "Meil Jerwencatos" II osa, esitajaks kultuurihalli noor näitering.
Tüki esimene osa, mis räägib klaasikoja asutamisest 1878. aastal, jõudis publiku ette 2008. aastal. Selle värske järg hõlmab perioodi 1884-1905 (klaasikoja areng klaasivabrikuks ja Järvakandi mõisa põletamine).
Kes on näinud lavastuse mõlemat osa, võib neid ju võrrelda. Autor on endiselt meie Einvald Nõulik, aga lavastajaks on nüüd Vahur Kuusk. Ja ka lugu on ajas edasi läinud, kuid jutustab ikka oma juurtest ja on oma inimeste näideldud. Ja hästi näideldud! Kes käis vaatamas, see võis nautida meie näitetrupi suurepäraseid rollilahendusi. Suurepäraselt sobis näidend mängimiseks ka klaasikoja ja klaasimuuseumi hoonete keskkonda. Sellise näidendisarja lavale toomine on suureks väärtuseks Eesti ühe väikese paikkonna ainulaadse ajaloo ja saatuse teadvustamisel, tutvustamisel ja säilitamisel. Ehk õnnestub näidend tulevikus liita ka kohaliku turismipaketiga. Plaanis on näidendi jaoks luua ajastule vastavad kostüümid, mille tarbeks on meile raha eraldanud Eesti Kultuurkapital. Veel kord suur tänu kõigile näitlejaile, autorile ja lavastajale, kes oma vabast ajast sellise toreda etenduse meie ette tõid. Tore, et on ennast loonud inimeste ühendus näiteringi näol.
Kindlasti rikastab see meie kultuurielu. Tänu ka koolile ja Kaisma Rahvamajale, kes aitasid meid istekohtadega. Samuti täname abi eest klaasimuuseumi ja klaasikoda.
Oleme tänulikud ka teatri Endla kostüümilaenutusele ja Pärnu juuksurile parukate eest.
Kel aga veel meie vabaõhunäidend nägemata jäi, saab seda kindlasti näha järgmisel suvel.
Seekordne esietendus toimus Järvakandi kandi päeval, millega tähistati Isakõnnu ja Ahekõnnu küla kirjasõnas esmamainimise 600. aastapäeva. Päeva raames andis kultuurihalli välilaval meeleoluka kontserdi Pärnu-Jaagupi pasunakoor, mille koosseisus mängisid ka meie omad mehed Arvi Lepp ja Jaan Viertek. Hiljem tervitas paunakoor muuseumiõuel ka saabuvat näitemängupublikut.
Ahekõnnus Tugeda talu õuel aga astusid õhtul üles meie lauljad, tantsijad ja Eidapere kapell. Päikseliste soovidega