Oskus leida ja hoida sõpru

Maardu linn on laialdaselt tuntud väljaspool vabariigi piire oma tihedate sõprussidemete poolest, mis ühendavad seda paljude maailma linnadega. Muidugimõista ei sünni sõprus iseenesest ega tühjale kohale. Naeratuste, käepigistuste ja südamlike kohtumiste taga on paljude inimeste professionaalne töö, mis loobki pinnase vajalike sõprussidemete sõlmimiseks ja arendamiseks.

Üks nimetatud valdkonna eestvedajaid on Maardu linnavalitsuse asjaajamis- ja haldusosakonna juhataja Elina Letjutšaja. Vestluse temaga toomegi meie lugejateni.

Millised on Teie osakonna ülesanded rahvusvaheliste suhete valdkonnas?

Kõrvuti linnavalitsuse asjaajamise korraldamisega on meie osakonna ülesandeks ka infoteenuste osutamine välissuhtluse valdkonnas. See on lai valdkond, mis hõlmab meie sõprade ja koostööpartneritega peetavat kirjavahetust, delegatsioonide vastuvõttude ning ühisürituste - kohtumiste ja konverentside läbiviimist.

Kas võiksite kirjeldada, kuidas algab sõprussidemete sõlmimine, sealhulgas Maardul oma paljude sõpruslinnadega?

Välissidemete arendamine on meie tegevuses ülimalt tähtsal kohal. Kaasaja tingimustes suureneb päev-päevalt nii vastastikune koostöö kui globaliseerumine. Seega linn, kes jääb isolatsiooni, kes ei kasuta juhtimis-, majandus-, sotsiaal- ning kultuurivaldkonna kogemusi, osutub oma arengus mahajäänuks.

Nii püüab iga linn olla teistest erinev ja isemoodi atraktiivne, tõmmata endale tähelepanu. Muuseas - just selline suhtumine annabki meie riigile hea lähtekoha turismi arendamiseks, mis on väikese ja omanäolise Eesti üks tähtsamaid tuluallikaid. Selles osas ei ole meie Maardu küll igav ega elukauge väikelinn.

Toredad ülelinnalised pidustused, eelkõige üha kuulsust koguv Sorotšintsõ laat, meelitavad meile mitte üksnes vanu sõpru, vaid ka uusi külalisi tervest maailmast. Maardu visiitkaardiks kujunenud pidustused loovad linnale positiivse maine, demonstreerivad sooja suhtumist ja avatust. Traditsiooniliselt sõbralikud ja külalislahked linlased, kes kõigist üritustest alati aktiivselt osa võtavad, lisavad linna mainele veelgi koloriiti ja sarmi.

Need, kes külastavad Maardut esmakordselt, märgivad erilist atmosfääri, omavalitsuse hoolikat suhtumist meie ajaloo ja kultuuripärandi hoidmisse ning on meeldivalt üllatunud, et väikeses linnas elavad sõbralikult koos üle 50 rahvuse esindajad. Kõik see, millest eelpool juttu oli, loob soodsa pinnase sümpaatia tekkeks ning sõprussidemete loomiseks. Edasine töö kätkeb endas juba kontaktide tugevdamise ning suhete uutele tasanditele viimise mehhanismi. Käesoleval hetkel on Maardul 20 sõpruslinna, mis paiknevad maailma eri paigus, sealhulgas Hiinas, Jaapanis, Kambodžas.

Viimati sai Maardu sõpruslinnaks Prantsuse Rivieras asuv linn La Seyne-sur-Mer (Vari departemang, Touloni alldepartemang, Provance-Alpes-Cōte d'Azuri piirkond). Meile on see sõpruslepe oluline eelkõige selle poolest, et see on ainus Maardu sõpruslinn Vanas Euroopas. Tasub märkida, et enamikus Euroopa riikides on linnade liidud (näiteks Hansaliit) ja linnadevahelised suhted ammu välja kujunenud, see asjaolu aga põhjustab konservatiivse suhtumise uute sõprussidemete loomisesse.

La Seyne-sur-Meri näite varal saab kirjeldada sõprussidemete loomise nn tehnoloogiat. Mitu kuud tagasi kutsus Prantsusmaa saadik meie linnapea Georgi Bõstrovi saatkonda vastuvõtule. Seal viibisid ka mitmete Iru prügipõletusjaama ehituses osalevate firmade juhid. Asjalikus ja sõbralikus vestluses väljendasid nad siirast huvi koostöö vastu, mis leidiski kajastamist vastavas leppes. Prantsuse sõprade esinduslik delegatsioon külastas hiljuti meie Sorotšintsõ laata, tutvus kolme päeva jooksul linnaga ja külastas kultuuriüritusi. Tegime kõik endast oleneva, et külalised saaksid Maarduga sügavamalt tutvuda ning mõista traditsioone ja elulaadi, mis on Vana maailma omadest niivõrd erinevad. Prantsuse sõprade tagasiside põhjal otsustades läks kavandatu meil korda ja see annab lootust suhete jätkumisele edaspidi.

Tahan märkida, et pisut varem sõlmisime analoogse sõprusleppe Kallaste linnaga Eestis. Allkirjastamine leidis aset möödunud aastal enne Maardu 30. aastapäeva tähistamist.

Sõprus ei ole kunagi juhuslik ega sünni spontaanselt, reeglina toetub see vastastikusele huvile ja areneb kindlates teemavaldkondades, mida võib olla mitmeid: majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja hariduse valdkond, ühtsete ohutusmeetmete väljatöötamine kriisiolukordade lahendamisel, loodusõnnetuste ja tehnogeensete katastroofide tagajärgedest ülesaamine jne.

Üsna mitmekesised on ka koostöö vormid. Nendeks võivad olla delegatsioonide vastastikused visiidid, kultuurivahetus, ühised seminarid ja konverentsid. Sellega seoses tahaksin ära märkida mullu toimunud Maailma Talviste Linnade Linnapeade Liidu konverentsi, mille korraldamine usaldati Maardule. Sellest võttis osa 20 linnapead 13 riigist. Konverentsil valiti Maardu linnapea Georgi Bõstrov selle autoriteetse organisatsiooni asepresidendiks.

Rääkides linnadevaheliste sõprussidemete kujundamises, tuleb öelda, et otsustavat rolli mängib siin linnapea isiksus, tema siirus ja avatus, teadmised erinevatest eluvaldkondadest ning mis peamine - oskus kuulata vestluskaaslast, oskus olla suhtluses sundimatu ja jätta partneritele head muljet. Kõik need omadused on Bõstrovil olemas, tema karismat ja magnetismi tunnevad kõik, kes temaga suhtlevad.

Sisuliselt ongi Bõstrov see, kes sõprussuhetele esimese tõuke annab. Edasi rakenduvad juba praktikas läbiproovitud tehnoloogiad ning sõprussuhted omandavad konkreetse sisu ja suunitluse. Siinkohal lülituvad protsessi paljud inimesed, kes käivitavad rahvusvaheliste kontaktide tugevdamise ja süvendamise, nende lihvimise mehhanismi.

Missugune see mehhanism on, kuidas see lihvimine reaalses elus välja näeb ja kes sellega tegeleb?

Kui jutt on rahvusvahelistest sidemetest, siis seal ei ole ega saagi olla mingit isetegevust. Sellega tegelevad hea ettevalmistuse saanud asjatundjad.

Meil on olemas üks peasuund, millele rajaneb kogu rahvusvaheline tegevus. Peale selle kehtivad igal üksikul juhul kohustuslikud reglemendid, normid ja etikett. Võtame lihtsa näite. Seesama Talviste Linnade Linnapeade Liidu konverents korraldati nii, nagu seda dikteerib sarnaste ürituste läbiviimise rahvusvaheline praktika. Plenaaristungitel esinesid oma valdkonna juhtivad spetsialistid, dokumentide projektid valmistati varem ette ja saadeti delegatsioonidele laiali, ette olid valmistatud audio- ja videomaterjalid, tagatud mitmekeelne sünkroontõlge. Loomulikult ei piirdunud konverents ainult ettekannete ja sõnavõtjate ärakuulamisega, vaid sisaldas ka sisukat kultuuri- ja tutvumiskava. Kogu aja vältel oli tagatud konverentsist osavõtjate igakülgne teenindamine.

Kõige kirjeldatu tagamisse kõige kõrgemal tasemel olid kaasatud suured ressursid ja ettevalmistusega inimeste grupid tegevussuundade kaupa. Tegevust sünkroniseeriti pidevalt nii, et vajalikul ajahetkel oleks alati olemas üldine valmidus.

Juhust kasutades tahaksin täna professionaalse ja vastutustundliku töö eest tänu avaldada kõigile oma kolleegidele - meie osakonna ja linnavalitsuse teiste allüksuste töötajatele ning igaühele, kes võttis ja võtab oma töö kaudu osa rahvusvaheliste asjade ajamisest, kelle panuseta oleks võimatu olnud viia sõprussidemeid niisugusele tasandile, mille üle tänane Maardu võib õigusega uhkust tunda.

Tänan ka maardulasi neile alati omase külalislahkuse, siira ja sõbraliku suhtumise ning linnadevaheliste sidemete tugevdamise tähtsuse mõistmise eest.

Öelge palun, kas rahvusvaheline tegevus on Teie jaoks raske töö või töö, mis pakub rõõmu ja rahuldustunnet?

Lõppkokkuvõttes pakub meie töö meile rõõmu ja rahuldust, kuid selleks tuleb tõsiselt pingutada ja palju tööd teha. Tööd võib ju teha ka mitut moodi; võib lihtsalt täita oma ametnikukohuseid, aga võib ka otsida loomingulist lähenemist ja seada iga kord latt maksimaalsele kõrgusele.

Esimene kord, kui ma sain linnapealt ülesandeks korraldada välisdelegatsiooni vastuvõtmine - see juhtus kümmekond aastat tagasi, - sattusin isegi mõnevõrra segadusse. Ma ei kujutanud hästi ette, millest peaksin alustama. Mõistsin ruttu, et siin läheb vaja eriteadmisi ja hakkasin õppima: uurima diplomaatia aluseid, täiustama keeleoskust, sest ilma võõrkeeleoskuseta on võimatu rahvusvaheliste suhete arendamisega tegelda. Nüüdseks on paljud raskused seljataha jäänud, oleme saanud kogemusi, kujunenud on oskused ja teadmine, mida ja kuidas teha. Kuid ka täna ei tohi seisma jääda, sest me elame infotehnoloogiate ja kommunikatsioonide hoogsa arengu ajastul ja see nõuab igal ajal seatud ülesannete kõrgusel olemist. Tuleb alati nii-öelda vormis olla, hoida infoteeninduse kõrget taset. Pruugib meil natukegi maha jääda, kui meie praegused ja potentsiaalsed sõbrad-partnerid võivad kaotada meie vastu huvi. Täna on meil olemas kõik vajalik, kaasa arvatud oskuslikud, hästi ettevalmistatud ja organiseeritud spetsialistid, kaasaegsed sideja infovahendid. See kindlustab Maardu püsimise eesrindlike linnade seas ka suurlinnade kõrval. See tähendab, et meil on väljavaateid jätkata välissuhete arendamist linna ja linnaelanike huvides. Avatus ja sõbralikkus on Maardu omavalitsuse poliitika oluline komponent. Meil on, mida näidata ja on, mida maailmale öelda. Ka meie ise tahame rohkem teada ja osata. Seda kõike pakub ainult pidev suhtlemine, konstruktiivne dialoog, kogemuste vahetamine ning siiras sõprus.