Nõukogude aja lõppedes võttis tollase kommunaalettevõtte majandada olnud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hoolduse üle Kose-Uuemõisa EPT-st väljakasvanud uus äriühing AS K.U. Mell.
Foto on illustratiivne
FOTO: Foto: Marianne Kuusk
Nemad hoidsid üle 10 aasta veevärki korras ning jõudumööda parendasid seda. Selle sajandi alguses hakati Eestis laialdasemalt jagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ja arendamiseks keskkonnarahasid nii Eesti riigi poolt kui Euroopa Liidust. Nende abirahade saamise tingimuseks oli aga, et ettevõtte peab kas enamuses või täielikult kuuluma kohalikule omavalitsusele. Seetõttu tuli ka Kose vallal hakata tegelema kohaliku vee-ettevõtte osakute omandamisega. 23. detsembril 2002 aastal registreeriti äriregistris OÜ Kose Vesi. 2006. aastal omandas Kose vald 51 protsenti OÜ Kose Vesi osakutest ning 2008. aastal ülejäänud 49 protsenti. Lekkivad trassid
Et nõukogude ajal ei olnud torustike ja rajatiste ehitamisel kasutatud materjalide ega ka ehituskvaliteet ise kiita, siis on olnud hädavajalik viimasel 6- 7 aastal tegelda suuremahuliste ühisveevärgi rekonstrueerimisprojektidega (vt. graafikut).
Mitukümmend aastat vanad veetrassid olid läbi roostetanud ja lekkisid ning kanalisatsioonitrasside ummistused oli argipäev. Oldi seisus, kus varsti ei oleks olnud enam midagi rekonstrueerida.
2006. aastal vahetati esimese suurema tööna välja Kuivajõe korterelamute piirkonna veetorustikud. 2007. aastal läksid tööd lahti Ravila asula veevärgi rekonstrueerimisel, kus vahetati esmakordselt välja kõik asula süsteemid - uuendati torustikud, ehitati vana puurkaevu peale uus veetöötlusjaam ning uuendati reoveepuhasti. EL nõudis korda
Et Euroopa Liiduga ühinemisel pressisid peale Eesti riigi poolt võetud kohustused teha korda ühisveevärgid üle vaba-