Päinurme kooli 40 aastapäev
(1)
Neli aastakümmet on Päinurme kool pakkunud őppimisvőimalusi Järvamaa hariduslike erivajadustega lastele. Olud ja ootused koolile on selle aja jooksul olnud erinevad. Eesmärk aga alati üks – valmistada őpilasi ette tulevaseks eluks, et nad suudaksid ise toime tulla ning leiaksid őige ameti, millega toita ennast ja oma peret. Maakonna hariduslike erivajadustega laste koolivőrgustikus on Päinume koolil oluline koht kerge ja mőőduka puudega lastele őppimisvőimaluste osutamisel. Just see vastutus paneb kooli őpetajaid koostöös lapsevanematega mőtlema ja tegutsema järjest kvaliteetsema hariduse andmisele.
Peale lőunat hakkasid saa-buma esimesed külalised. Kőikidele oli kingituseks aastapäevaks kujundatud koolimaja pilt, märk, pasta-pliiats ja voldik Päinurme 40.
Esimesel korrusel sai külastada őpilastööde näitusi, vesta kohvitassi taga koolilugusid elu- ja olustikuőpetuse klassis. Selle kőrval asuvas tööőpetuse klassis andis Viivi Paimets näpunäiteid tütarlaste näputööde kohta ning Kulno Klein rääkis metallitööst ja teistest meestetöödest.
Päev jätkus aktusega. Őpetajad Maaja Vilipőld ja Sirje Pääslane laulsid duetti. Mőtteteri őpetamisest ja őppimisest lugesid őpetaja Elve Kull ja kooli vilistlane Madis Säde. Meie hulgas saalis istusid auväärsetel kohtadel endised koolijuhid Kulno Klein, Maimu Hein, ja kauaaegsed őpetajad Maimu Kala, Marje Ninep, Őie Tornius, Endla Jürgens ja teised. Kooli tegemisi vaadati slaidiprogrammilt. Kooli eilsest ja tänasest päevast ning tulevikuplaanidest andis ülevaate direktor Eevi Tüüna, tänades őpetajaid ja kooli töötajaid tubli töö eest. Kooliperet őnnitlesid aastapäeva puhul Koigi vallavanem Kristjan Kőljalg, Tiina Kivirand Haridus- ja teadusministeeriumist, Päinurme külaseltsi esinaine Lea Traks, Koigi pőhikooli direktor Arvo Kangas, Vaeküla internaatkooli direktor Kersti Aasmets, Türi toimetulekukooli direktor Tiiu Sadam ning toimetulekukoolide őpilased olid kingituseks valmistanud sügisese seinapildi.
Tegutsesid jututoad
Kuna kokkutulek toimus Täiskasvanud őppija nädal 2010 raames ja ürituse üheks eesmärgiks oli pedagoogilise tarkuse kogumine erinevate pőlvkondade eripedagoogidelt, siis jätkusid tegevused erinevate aastakümnendite őpitubades.
70ndate aastate jututuba alustas Sirje Veeremaa, kes rääkis tolleaegsetest kehalise kasvatuse őpetamise vőimalustest. Edasi said sőna Eerika Kranich ja Őie Tornius teemadel Laste vaba aja tegevused ja Päinurme kooli őpetajate eluolu.
80ndate aastate töötoas jätkasid juttu Virve Vilipőld, Marje Ninep - Abiőppe praktiline suunitlus. Töökasvatus, Jaan Lainevool - Poiste töö-őpetus vanemas kooliastmes, Maret Männason - Puu lugu. Ainetevaheline integratsioon.
90ndate aastate jututoas kuulati ettekandeid Maimu Heinalt - Päinurme kooli koostööpartnerid, Evi Lainevoolult - Kőnearendus ja logopeediline töö ja Heli Tammailt - Tants korrektsioonilise töö vahendina.
Viimase aastakümnendi jututoa esinejateks olid Aale Lavrikov - Eripedagoogiline ja logopeediline töö erinevates haridusasutustes, Maire Kaju - Őpilane loojana, vaatajana ja hindajana kunstiprojektis Valgele valgega ehk värviliselt ja Heili Rammo - Tervist edendava idee projekt.
Kolmandal korrusel said külalised tutvuda Ründo Mültsi koostatud väljapanekuga Päinurme kooli ajaloost. Näitusel oli eksponeeritud valik fotosid ja ajalehe artikleid kooli algusaastatest, őppetööst, őpetajatest ja őpilastest ning kooli rollist Päinurme kultuurielus. Oli vőimalik külastada ka Ründo rajatud muuseumi.
Tutvuda sai Päinurme kooli laste őppe- ja elamistingimustega ning koolis pakutavate tugiteenustega. Koolile lisab rahvusvahelisust osalemine Comeniuse programmi projektides. Viimastel aastatel vőttis kool osa Comeniuse programmist projektiga About Birds in English.
Pärast jututubasid jätkus meeleolukas koosviibimine suupistete ja tordi söömisega. Taas oli kokku tulnud kooli kapell, mis toredaid tantsulugusid mängis. Oli taaskohtumisi, kilkeid ja naeru, tantsu ja tralli. Őhtul esines kontserdiga Viljandi Pauluse kirikukoor. Aitäh kőigile, kes tegid oma aktiivse osalemisega kokkusaamise meeldejäävaks.
