Palametsa pajatused: kuidas keiser Keila-Joal külas käis


EV95 portreed
Hillar PalametsFoto: Hendrik Osula

Vene tsaaririigis oli keisri külaskäik selline sündmus, mida - kui see ei olnud seotud just mingi pahanduse klaarimisega – peeti erakordseks auks ja armulikkuse märgiks. Eriti siis, kui majesteet suvatses uudistada kellegi soosiku äsjavalminud esindushoonet või muud vaatamisväärsust. Just sellise au pälvis äsja krahviks ülendatud riikliku salateenistuse ülem Alexander Benckendorff. Kasutades Nikolai I ringsõitu Läänemere kubermangudes, palus ta keisril põigata korraks Revalist läände, et koos kesirinnaga heita hindav pilk äsjavalminud Falli lossile ja pargile.

Enesekiitusest nõretavates mälestustes maalib Benckendorff enda osast keisri turvamisel pikal teekonnal Lätis ja Eestis, kus ta istus alati valvel tukastava keisri kõrval kiires kaarikus, igati haarava pildi. Tee Revalist Fallini tundus ju tüütult igavana, kuna see kulges üle Harku ja Vääna lageda. Loss ja park seevasu...! Aga andkem sõna Benckendorffile endale.

„Fallis olen ma kodupesa hubasuse loomiseks kasutanud kõikvõimalikku kunsti, peent maitset ja märkimisväärselt suuri rahasummasid.“ Luksuslikus gooti stiilis möbleeritud lossi 8 suuremas toas oli 6 suurt marmorkuju, 68 portselankuju, 67 portselanvaasi, 97 metallvaasi, 21 peeglit, 125 kullatud raamidega õlimaali, 127 litograafiat ja vaselõiget ning umbes 2000 raamatut.

Monarh viibis Fallil 1833. a 27. mail. Siinsed aiad, park ja loss koos sisustusega – absoluutselt kõik osutus talle meelepäraseks. Enne lõunasööki võtsime koos ette pikema jalutuskäigu lossi ümbritsevas looduses. Söögilaua taga oli monarh siiralt rõõmus ja sundimatu. Õhtuhämaruses lahkus meie vaimustatud seltskond Fallist, et järgmist päeva juba Revelis vastu võtta.“

Seotud lood:

Kroonitud pead jätkasid teekonda Peterburi meritsi, Benckendorff naasis koos spetsiaalselt keisri visiidist osasaamiseks Tallinna kutsutud sõpradega Keila-Joale sealset miljööd edasi nautima. Nende sõprade hulka kuulusid Taani suursaadik krahv Blum, asekantsler Nesselrode ja veel kolm krahvi, kes kõik olid enne Falli siirdumist Kadrioru lossi lõunasöögile palutud. Nii et igati vääriline seltskond oli tunnistajateks Nikolai I erilisele soosingule oma III kantselei ülema suhtes.

Mälestuseks majesteedi külaskäigust Falli lasi Benckendorff püstitada kõrgele künkale paviljoni, kuhu paigutati Nikolai I malmist büst. Kaheksanurkse paviljoni külgedele kinnitatud kullatud tahvlitele jäädvustati keisri saatjaskonnas olnud tähtsate tegelaste nimed. Raudvõrega piirati viis kõrgete külaliste istutatud noort kaske. Kaks neist keisri ja keisrinna enda kätega, kolm kuu aega hiljem Falli külastanud Nikolai I tütarde- suurvürstinnade poolt. Istutamiseks kasutatud labidatele graveeriti kuupäev koos sõnumiga sündmusest ja neid hoiti lossis lausa reliikviatena kaua alles. Oli, mida hilisematele külalistele uhkusega näidata. Keiser isiklikult austas oma visiidiga!

Alexander Benckendorff suri 1844. a ja maeti Falli parki. Siinsed valdused läksid tema ühe tütre abiellumise kaudu Volkonskite vürstisuguvõsa ühe haru valdusesse. Ja püsis nii kuni 1917. aastani. Paraku ei pälvinud endiselt esinduslik lossi- ja pargikompleks enam Romanovite dünastiast tsaaride tähelepanu ega külaskäike. I ilmasõja eelsel pingelise diplomaatilise suhtlemise perioodil külastas Nikolai II õige mitmel korralTallinna ja Paldiskit, pidas reidil olevatel laevadel tolleaegse Euroopa vägevatega läbirääkimisi ja puhkas koos perega Pakri poolsaarel Leetse mõisas. Aga Keila-Joal, veelgi vähem Keilas ei käinud kordagi.