Palametsa pajatused: meenutades Armeenia raadiot

 (7)
EV95 portreed
Hillar PalametsFoto: Hendrik Osula

1. aprilli puhul pean paslikuks pärida, kas mäletate veel neid ammuseid aegu, mil korralikus puidust kastis olevast raadioaparaadist tuli saateid pikalt, kesk- ja lühilainelt. Mahedat muusikat, hoolsalt tsenseeritud uudiseid ja vahelduseks ka segajate raginat. Tänapäevast sotsiaalmeediat asendas vahetu inimestevaheline suhtlemine. Seda just kitsamas ringis, kus sageli päriti just Armeenia raadiost kuuldu kohta.

Olid aastad, mil 1/6 maakera rahvast pidas kõige huvitavamaks just Armeenia raadiot. Mitte seda ametlikult eetrisse antavat, vaid suust suhu kanduvat. Ajastule omast folkloori, mille uba peitus näiliselt lihtsate küsimuste esitamises ning neile rapiiritorkena mõjuva üllatava puändiga lühivastuste saamises. Ole ainult tasemel, et irooniasähvatusest hetkega aru saada. Mõtlemisaega ei anta, üleseletamine võtab kogu mõnu ära.

Sari olevat alanud nii: „Siin Jerevan, siin Armeenia raadio! Alustame uut üldhariduslikku saadet „Teie küsite, meie vastame“. Küsida võib kõike, iga küsimus saab ammendava vastuse. Esimene küsimus. Keegi kunstitudeng tahab teada, mis on renessanss. Vastus: „Rõvedatele küsimustele me ei kavatsegi vastata!“ Keegi kodanik pärib, milles seisneb põhimõtteline erinevus kapitalismi ja kommunismi vahel. Talle vastatakse – kapitalismis ekspluateerib inimene inimest, aga kommunismis on risti vastupidi. Mõne aja pärast päritakse, miks on Armeenia raadio kuuldavus järsult nõrgenenud. Vastus – seni anti saateid Jerevanist, nüüd aga Magadanist.

Eakamaid kuulajaid huvitasid teadagi terviseprobleemid. Keegi pensionär küsib, et milleks vajab inimene 5 meetrit peensoolt. Raadio vastab: „Loomulikult selleks, et ta tulikuuma teega oma tagumikku ära ei kõrvetaks.“ Kedagi huvitab, miks vajab inimene kõrvu. Vastus: „Selleks, et paremini näha, muidu vajuks mõnel ametimehel kaabu üle silmade.“

Meeskuulajaid huvitasid vastassugupoolt puudutavad probleemid. Keegi seltsimees tahtnud teada, miks lõi Jehoova naise nii ilusa, aga samal ajal nii rumala. Armeenia raadio vastas: „Ilusa sellepärast, et ta meestele meeldiks!“ „Aga miks rumala?“ ei jäänud pärija rahule. „Ikka seepärast, et mehed talle ka meeldiksid.“ Küsiti, kas naine võib mehest teha miljonäri. Miks ka mitte, kui mees oli enne pulmi miljardär, vastab raadio.

Kas naine võib ühe öö jooksul magada saja mehega? Miks mitte, kui tegemist on polaarööga.

Mida on ühist telemastil ja kauni daami jalgadel? Mida kõrgemale ronite, seda enam hakkavad käed värisema.

Mida teha, kui näljane lõvi tormab ämmale kallale? Ärge tehke midagi. Las vaene loom kaitseb ennast ise.

Daame huvitasid analoogilised probleemid, ainult et teisest aspektist.

Miks ei sobi naistel mehi taga ajada? Kas olete näinud kunagi hiirelõksu, mis hiirele järele jookseb?

Millest tunda ära tõelist džentelmeni? Tõeline džentelmen võtab daami suudeldes piibu suust ära.

Nüüdisnoorus Armeenia raadiot enam ei kuule. Uued põlvkonnad, uus folkloor, uus digitehnika. Vahepeal levisid naljad uusrikaste ja blondiinide kohta. Needki on kadunud või kadumas. Mõnikord harva kuuled Armeenia raadio kauget kaja. Keegi vaene tudeng kurtis, et kutsunud purjus peaga oma pisikesse kambrisse, kus oli ainult kitsas kušett ja üks taburet, korraga neli blondiini. Pärinud nutiseadme kaudu – kuhu küll külalised istuma panna? Mõne sekundi pärast ilmus ekraanile soovitus – keera taburetil jalad ülespidi. Mõtle ometi innovaatiliselt!