Palju õnne, Viimsi vald!
Viimsi vald sai 92. Me võiksime oma ajalist mõõdet määratleda ka juba 1816. aasta talurahvaseadusega loodud mõisavaldade ajast. Tolleaegsed vallad ja vallakohtud olid aga vaid mõisa poolt talurahva haldamiseks ellu kutsutud organid. Me ei loe oma koduvalla ajalugu tsaar Aleksander II ajast, kui 1866. aastal vallaseadusega mõisa võimu alt eraldati ja loodi vallad, mis haldusüksustena olid Tsaari-Venemaa Eestimaa kubermangu osad.
Me loeme oma valla ajalugu 1919. aastast. Vald on iseseisva Eesti Vabariigi ajal loodud, kuigi nimi on oluliselt vanem. Viimsi kui iseotsustava kohaliku omavalitsuse staatus pärineb Eesti Vabariigi ajast. Ja Viimsi vald on vaid aasta noorem kui Eesti Vabariik.
Ajalugu on meile, eestlastele, oluline. Ta võimaldab meil väikerahvana otsida aegade sügavusest oma tõde, iseenda kui rahvuse kuvandit. Aga aeg ei olegi ehk alati kõige olulisem. Olgem uhked selle üle, et oleme pikka aega olnud suhteliselt sõltumatud.
Täna on meile tähtis see, et kuigi Viimsit on teistega liidetud ja lahutatud, on ta ikka jonnakalt alles. Ta on iseseisev kohalik omavalitsus, mis kannab eneses kultuuritausta, loodetavasti ka kultuuri ennast. /.../
Käesoleval aastal on Viimsil veel üks oluline tähtpäev: täitub 750 aastat esmamainimisest ühes väikeses puukaantega raamatus nimega Liber Census Daniae - Taani hindamisraamatus. See raamat, mis sisaldab muu hulgas Taani kuningate loetelu, benediktiinlaste ordu reegleid, samuti Ribest Palestiinasse viiva tee kirjeldust, räägib ka esimesest tülist maatehingute üle ühes Põhja-Eesti külas, tänase nimega Viimsi. Eestimaad puudutav osa raamatust on koostatud ligi 800 aastat tagasi munkade poolt, kes Eestimaal ringi liikusid ja rahvast ristisid. See oli aeg, kus Eesti muutus kiiresti üha enam rahvusvaheliseks seda ehk ise soovimata. /.../
Kas peaksime ka täna olema rahvusvahelised? Täna, 92 aastat peale asutamist, paikneb Viimsi keskmiselt vanuselt noorima omavalitsusena ühes kõige kiiremini vananevas Euroopa riigis - Eestis. Meie riigi valusaim tulevikuprobleem on madal sündivus ning sellest tulenev rahva vananemine. Demograafide prognooside järgi on 2050. aastaks Eesti elanikkonnast üle 65-aastaste osakaal enam kui kolmandik, 38%, mis on oluliselt üle Euroopa keskmise.
Meil jääb üle loota üksnes noortele, noortele peredele, suuremale laste arvule ja noorte innovatiivsusele ning ettevõtlikkusele. Eestil tuleb loota oma tulevikku kujundades lasterikastele piirkondadele nagu Viimsi. /.../
Mida saavad kohalikud omavalitsused teha? Mida saab Viimsi teha?
Esiteks: meie lähiaastate prioriteet on uut tüüpi kooli loomine Viimsisse, mida omavahel nimetame tulevikukooliks. Meil on võimalik kasutada ingliskeelse rahvusvahelise kooli (International School of Estonia) ja rahvusvaheliste tehnoloogiafirmade huvi ja kogemust. Ning mõistagi meie valla laste arvukust - neljandikku Viimsi elanikest. See kool tähendab rõhuasetust inglise keelele ja teistele võõrkeeltele alates algkoolist, ehk isegi alates eelkoolist, ning rahvusvahelise IB-hariduse omandamise võimalust keskkooli tasemel. Teisalt loovuse ja tipptehnoloogia huvi ühitamist, mida aastaid on edukalt tehtud näiteks Aalto ülikoolis Soomes. IB-diplom avaks meie noortele lihtsamini uksed maailma kõrgkoolidesse.
Teiseks: omavalitsused nagu Viimsi loovad võimalused siin elavatele ingliskeelsetele peredele ladusaks igapäevaeluks. Kuidas teisiti saab riik edukalt käivitada IT-agentuuri või NATO küberkaitse keskust? Sellegi aluseks on kvaliteetse ingliskeelse hariduse andmine kohapeal.
Kolmandaks: ehk peaks ka kohalikud omavalitsused jõudu mööda laiendama Eesti noortele välismaal õppimise ja välisfirmades ning -organisatsioonides praktika läbimiseks mõeldud toetuste ja stipendiumite süsteemi.
Neljandaks: peame looma "kahesuunaliseks" tööturismiks soodsad tingimused, kus sihtrühmaks on noored hea haridusega inimesed, kes on veel n.-ö otsivas eas ja üritavad leida üle maailma eneseteostuse võimalusi.
Viimsi peab olema järjest avatum ja rahvusvahelisem. Tänaseks on Viimsi rannarahva hulgas 56 rahvuse esindajaid - siin elab prantslasi, sakslasi, soomlasi, juute, hispaanlasi, inglasi, ka 1 jakuut, 8 avaari, 2 gagauusi, 2 araablast ja 2 hiinlast. Viimsis elab 13 000 eestlast ning veel 1850 inimest, kelle andmed rahvuse kohta registris puuduvad.
Meie siin Euroopa äärel usume tänaseni, et kohalikud omavalitsused on olulised. Sest kohalik omavalitsus on kodule kõige lähemal olev osa riigist. Me usume, et Euroopa austab kohalikku algatust, kohalikku otsustusõigust. Vahel usume, et ka Eesti austab seda!
Palju õnne sulle, Viimsi vald! Edu sulle! Palju õnne kõigile viimsilastele!
