Pärandkultuuri jälgedel Torma vallas

Eesti ajaloo pöördeliste sündmuste tõttu on katkenud meie seni põlvest põlve edasi kantud mälu.

Et unustusehõlma vajunud kultuurimärgid uuesti ausse tõsta, on algatatud pärandkultuuri objektide inventeerimine.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) eesmärk on inventeerida kogu Eesti pärandkultuur, sõltumata maa- ja omandivormist.

2009. aasta veebruaris käivitus projekt “Metsanduslik pärandkultuur – ühise kultuuriruumi avardaja”. Tegevuste rahastaja on Euroopa Liit Interreg IVA Kesk- Läänemere programmi Lõuna- Soome ja Eesti piireületava koostööprogrammi kaudu ning RMK. Projekti kestvus on kolm aastat. Projekti “Metsanduslik pärandkultuur – ühise kultuuriruumi avardaja” Eesti poole kuludest kaetakse 85% EL struktuurifondidest, 15% kuludest on projekti taotlejate kanda. Projekti maht on ligi miljon eurot.

Pärandkultuuriks nimetatakse eelmiste põlvkondade tegutsemise jälgi maastikul. Levinumad pärandkultuuri objektid on taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed, veskikohad, pärimustega seotud kivid, puud ja allikad, lubja- ja tõrvapõletusahjud ning kohanimed; kuid pärandkultuuri tüübistik on võrreldamatult mitmekesisem.

Vähe muutuvatel metsamaadel võib leida puutumatuid pärandkultuuriobjekte, mida ei ole raietööde käigus kahjustatud. Põlluja elamumaadel olevad kultuuriobjektid võivad kahjustatud saada lammutamise, ehitustegevuse või prügistamise tagajärjel. Seepärast on pärandkultuuri säilimise võtmeküsimuseks maaomanike ja maastikul tegutsejate teadlikkus, mis loob eelduse omanikuhoiu tekkeks.

Pärandkultuuri inventuuri eesmärk on maastikus leiduvate ja unustusehõlma vajunud inimtegevuse jälgede taasavastamine ja eeskätt maaomanikele tutvustamine. Seeläbi tunneb maaomanik oma metsa ka kultuuripärandist lähtudes ning oskab metsa majandamisel neid väärtusi ka hoida ja huvi korral teistelegi näidata.

Arvele võetud kultuuriobjektid kantakse avalikku andmebaasi ja märkimisväärsematest objektidest koostatakse maakonnaraamat. Andmekogusse kantud pärandkultuuri objektidega saab tutvuda Maa-ameti Interneti kaardiserveri vahendusel. Pärandkultuuri objektid ei ole kaitse all ja neid ei ole ka tulevikus plaanis kaitse alla võtta – nende kultuurimärkide hoidmine on meie endi kätes. Seega kultuuriobjektide inventeerimisega ei kaasne maaomanikule kohustusi.

Torma vallas inventeerib pärandkultuuri Janek Kivi. Kodukandi ajaloopärandit tundvad vallaelanikud saavad ühendust võtta telefonil 5346 8016 ning e-postiaadressil [e-mail]

Miks on pärandkultuuri kirjeldamine oluline?
– võimaldab analüüsida ja hinnata objektide väärtust
– see on edaspidi muinsuskaitse ja kultuuriväärtuste kaitse reserv;
– võimaldab luua ühtse andmebaasi seni arhiivides ja fondides laiali olevate üksikteadete asemel ning lisada sinna senitundmatuid kultuuriväärtusi;
– inventuuri tulemusel tekib andmestik, mis on abivahendiks metsamajanduslike otsuste tegemisel;
– võimaldab selgitustööga korraldada omanikukaitset objekti hävimise eest teadmatuse tõttu;
– teadlik kultuuriväärtuste kaitse metsas loob lisaväärtuse metsa sertifitseerimisel;
– tutvustamise teel tõstab paikkonna mainet, kohaliku rahva enesehinnangut ja väärtustab konkreetset omandit;
– võimaldab koostada kodulooturismi ja looduslooturismi õpperadasid ning marsruute;
– tõstab metsamaastiku üldist väärtust puhkealana;
– võimaldab edasisi uuringuid paikkondade elu ja töökultuuri võrdlevaks analüüsiks.

Kust leida lisainfot?
• Kõikides maaraamatukogudes on saadaval “Väike pärandkultuuri käsiraamat” (Tarang, L. jt. 2007)
• Artikleid ja juhendmaterjali võib leida Eesti Metsaseltsi kodulehelt www.metsaselts.ee
• Pärandkultuuri objektide andmebaas asub aadressil xgis. maaamet.ee