Projekti eestvedaja Sofia Joons selgitas, et pärimusmuusika on leidnud endale kindla koha muusika- ja huvikoolides, samuti akadeemiates. Nüüd tahetakse selle kõrval elavdada pärimuse kandumist otse ühelt põlvkonnalt teisele. „Otsime üles need vanad lauljad, muusikud ja tantsijad, kellel on oma kogukonnas arvestatav positsioon olemas ning aitame neil oma oskusi noortele huvilistele edasi anda," rääkis ta.

Joons meenutas, et eesti pärimusmuusika käekäigust rääkides on sageli kasutatud detektiivi ja arsti metafoore. Folkloristid ja uurijad on tema sõnul justkui kultuurivaldkonna Hercule Poirot'd, kes tegelevad pidevalt surnud või surevate nähtustega. Muusikud on samal ajal nagu meedikud, kes jälgivad professionaalsest huvist ajendatuna, mis juhtub siis, kui ellu äratada näiteks kuuekeelne kannel või regilaul.

„Pärandkultuuri väljasuremise peamine põhjus on järelkasvu puudumine. Selle asemel, et analüüsida ja paika panna, miks see puudub, oleme hakanud mõtlema hoopis sellele, kuidas me saaksime kaasa aidata uue pärandkultuuri kandjate põlvkonna tekitamisele," rääkis Joons.

„Loodame koos heade partneritega esimese aastaga luua tervikliku koduõppe mudeli, mida saaksime lisaks Setomaale ja Kihnule tulevikus rakendada ka teistes piirkondades. Seda kõike muidugi eeldusel, et on olemas kohapealsed eestvedajad, kes pole valmis mitte üksnes projekti ellu kutsuma, vaid püsivalt looma mängu, tantsu ja laulmise võimalusi oma kodukohas. Kõike seda ikka selleks, et sirguval järelkasvul oleks ka pärast koduõpinguid pärandikandjaks kasvamiseks head tingimused."