Pärnu-Jaagupi Gümnaasium või põhikool?
Miks selline ettepanek tehti?
Eelkõige selle tõttu, et õpilasi on väga vähe. Vallavolikogu võib otsustada kuitahes suurejooneliselt, et me säilitame gümnaasiumi, kuid kõige lühem seletus on, et kooli ei ole ilma õpilasteta.
Kool ei saa püsida ainult õpetajatel, sest keda siis õpetada, kui õppijaid pole. Kindel saab olla aga täna selles, et praegused XI ja XII klassis õppivad õpilased jätkavad õpinguid gümnaasiumis ka 2014/2015. õppeaastal.
Pärnu-Jaagupi gümnaasiumiosas õpib 2013/14 õppeaastal 38 õpilast. Prognoos gümnaasiumiosa õpilaste kohta järgneval kuuel aastal:
Küsimärgiga on õpilaste arvud, kes jätkaksid õpinguid meie gümnaasiumis ja seda väga täpselt prognoosida on raske. Eelmisel aastal lõpetas IX klassi 29 õpilast, neist jätkas õpinguid meie gümnaasiumis 12 noort, mis on 41,3% lõpetajatest. See protsent on viimasel kümnel aastal olnud enam-vähem sama ja pole suurenenud ega vähenenud.
Prognoosi kohaselt langeb gümnaasiumiosa õpilaste arv järgmisel 2014/2015 õppeaastal alla 30 ja õpilaste arvu arvestatavat suurenemist ei ole lähema kuue aasta jooksul ette näha. Ka naabervaldade õpilaste osakaal vaatamata vallapoolt pakutavale tasuta koolitoidule ning õpilaskodu olemasolule on gümnaasiumiõpilaste seas väga väike või olematu.
Riigipoolse rahastamise järgi toimub põhikooli ja gümnaasiumi osade rahastamine eraldi ja ka aruanded rahandusministeeriumile tuleb esitada eraldi põhikooli ja gümnaasiumi osa kohta. Põhikoolile antud palgavahendeid ei tohi kasutada gümnaasiumi õpetajate rahastamiseks. See on kindel jäik riigi poliitika. Gümnaasiumi rahastamisel puudujäävad vahendid peab leidma kohalik omavalitsus oma eelarvest.
Õpetajate töötasu alammääraks täistööajaga (35 tundi nädalas), on 2014 aastal kinnitatud 800 eurot, eelmisel aastal oli see 715 eurot. Diagramm näitab, et eelmisel aastal oli Halinga valla õpetajate keskmine palk 1027 eurot, mis on oma suuruselt Pärnu maakonnas teisel kohal Sauga valla järel.
2014/15 õppeaastal on gümnaasiumil puudu 28 144 €, millele lisandub Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžile makstav 3000 eurot aastas ettevõtluse- ja ettevõtlikkuse suuna õppijate kursusetasu ja tasuta sõidukaardid Pärnu sõiduks. Kokku makstakse 2014. aastal valla eelarvest gümnaasiumiosa 38 õpilase õpetamiseks õpetajate palkadeks lisaks ligi 33 000 eurot. See summa ei vähene oluliselt järgmisel (gümnaasiumiastmes XI ja XII klass) ega ka ülejärgmisel aastal (gümnaasiumiastmes XII klass) põhjusel, et on kokkulepe, et praegu gümnaasiumis õppivad õpilased saavad gümnaasiumi ära lõpetada.
Kui sulgeme Vahenurme ja Libatse kooli, kas siis on gümnaasiumi rahastamiseks vajalikud rahalised vahendid olemas?
See on müüt ja nende koolide sulgemine vallale lisaraha kaasa ei too. Lasteaialapsed jääksid nagunii majadesse, sest Pärnu-Jaagupi lasteaeda Pesamuna nad ära ei mahu. Majad tulevad nii või teisiti üleval pidada (kütta, valgustada, hoida palgal kokad, koristajad jm). Koolilapsed aga jaguneksid Pärnu-Jaagupi klassidesse laiali ja lisaraha Pärnu-Jaagupi õpetajatele kaasa ei too, sest põhikooli õpetajate töötasuks vald nagunii juurde ei maksa.
Libatse koolis õpib 31 õpilast ja lasteaia kahes liitrühmas on kokku 28 last, niisiis maja kasutab kokku 60 1,5 kuni 12- aastast last. Vahenurmes on õpilasi 12 ja lasteaialapsi 17, seega kokku 29. Kas on mõistlik panna need 89 last sõitma Pärnu-Jaagupisse, et heal juhul viis (järgnevatel aastatel ehk 8-10) 16-aastast noort ei peaks sõitma Pärnu gümnaasiumisse? Töötuks jääks prognooside kohaselt kokku vähemalt 7 õpetajat.
Vahenurme Lasteaed-algkooli oli väga kulukas üleval pidada ja kogu aeg on olnud teemaks kooli sulgemine. Vähe lapsi ja suur maja. Seetõttu koliti 2013. aastal koolipoolne osa ühte tiiba ning teine tiib renditi välja. Praeguseks on majas juba kolm rentnikku ning lasteaed-algkooli majanduskulud on aastas valla haridusasutustest väiksemad. Haridus- ja noorsookomisjon tegi ettepaneku muuta kool 4-klassiliseks. Käesoleval aastal annaks see Vahenurmele 4700 € kokkuhoidu riigi raha, kuid järgmisel aastal seda raha vallale enam ei tule.
Mis on lahendus? Eelkõige, kust tuleks juurde õpilasi, sest gümnaasiumiosa rahastamise aluseks võetakse riigi poolt vähemalt 32 õpilast ühes klassis. Meil on järgnevatel aastatel kõige paremate prognooside järgi õpilasi kokku kolmes gümnaasiumiosa klassis alla 30? Naabervaldadest: Kergust, Koongast, Arest ega Vigalast õpilasi meie gümnaasiumisse loota ei ole, sest õpilaste arvud on ka nendes valdades jäänud väikeseks ja edasiõppimiseks valitakse valdavalt Pärnu. Oleme katsetanud ka põhikooli osas piirangut tasuta sõidukaartide väljastamisel. Näitlikult tähendas see seda, et kui Libatses elav põhikooli õpilane soovis tasuta sõidukaarti Pärnusse kooli käimiseks, andsime talle sõidukaardi kuni Pärnu-Jaagupini. Sellise tegevusega saime oma kooli tagasi ainult kaks õpilast ja eesmärki ei saavutanud.
Kuidas edasi?
Eeltoodu põhjal tuleks asjasse suhtuda endisaegse taluperemehe kombel, et kui suurt talu pidada ei jõua ja jaksa, siis tuleb pidada natuke väiksemat, kuid teha seda hästi. Kui juhtub, et gümnaasiumi uksed peame siiski sulgema- siis tuleb kõigil oma panus anda, et meile jääks tugev põhikool, mis annab järeltulevatele põlvedele kindlustunde, et meil on tugev haridustempel, kust saab hea hariduse ning millel on lisaväärtusena juures spordikeksus, muusikakool, raamatukogu, avatud noortekeskus. Linnar Viik kirjutas kunagi, et täiesti vale on arusaam, nagu oleks põhikool alaväärsem kui gümnaasium.
Oskus maailma avastada algab põhikoolis, gümnaasiumis lisandub analüütilisus ja seletamine. Sellisel juhul ei tähenda õpilaste puuduse tõttu gümnaasiumiosa sulgemine meil hariduse andmise lõpetamist vaid hariduse jätkamist ning sellisel juhul tähtsustub põhikooli osa veelgi. Meil on pikaajaline koolihariduse traditsioon selleks olemas ja selleks tuleb kõigil oma panus anda.
Otsus kooli ümberkorraldamise kohta peab seaduse järgi olema tehtud 5 kuud enne järgmise õppeaasta algust, ehk 1. aprilliks 2014. a. Mis juhtub, kui jätame otsustamata ning 1. septembril selgub, et X klassis on kolm õpilast või hullemal juhul veelgi vähem? Kas siis ei hakata vallavalitsust süüdistama arguses teha ebapopulaarseid otsuseid ja volikogu otsustamatuses ja valla raha ebaotstarbekas kasutamises? Häid valikuid sellistel puhkudel ei ole. On võimalus valida halbadest valikutest parim. Mõistus ütleb üht ja süda teist. Loomulikult on otsuse tegemine emotsionaalselt väga raske, sest see puudutab meid kõiki vähemal või suuremal määral ja see on inimlikult täiesti mõistetav.
