Peetri kooli soovib palju lapsi

 (1)
Peetri kooli soovib palju lapsi
Delfi

Rae Vallavalitsuse prioriteet on pakkuda kõigile meie valla lastele kvaliteetset haridust ja tagada ka selle kättesaadavus kodukoha lähedal.

Rae Vallavalitsuse poole pöördunud lapsevanemad Peetri aleviku kandist on mõnikord mureliku moega - kuidas saab kahe või kolme aasta pärast laps oma piirkonna kooli sisse astuda, kui lapsi on rohkem kui kohti koolis. Kuna alates 2006. aastast on valglinnastumise tulemusel valla elanikkond kasvanud mitmete tuhandete võrra ja peamisteks tulijateks on noored pered, kel pere loomisel või on see lähituleviku plaanides, siis lasteaia ja koolikohtade juurde ehitamine on olnud valla jaoks üks olulisemaid teemasid.

Kõige enam on vaja koolikohti Tallinna lõunaväravate all - Peetris, kus lapsi on Peetri alevikus, Järveküla, Assaku ja Rae külades rohkem kui kohti elukohajärgses koolis. Aastal 2013-2014 oleme suure osa probleemist õnneks küll lahendanud, sest juurde tuleb kooli juurdeehituse näol 214 koolikohta.

Lisaks avatakse sügisel renoveeritud Lagedi kool ja Jüris gümnaasiumiosa saab lähiaastatel laienduse. Kuid tänasel päeval see teadmine kogu probleemi ära ei lahenda, sest kohti on elanikkonna kasvu jätkumisel veel juurde vaja.

Rae vald on üks kiiremini arenevaid piirkondi Eestis, siin sünnib igas kuus keskmiselt 20 last. Kalendriaastas tähendab see terve lasteaiatäis ilmakodanikke, kes vajavad tulevikus nii lasteaiakohta kui ka koolikohta.

Eesti rahvastikuregistri järgi läheb 2018. aastal Rae vallas kooli 250 kuni 320 last, see on 10 kuni 13 klassikomplekti.

Mõistlik tee on korraldada ümber õppetöö

Vallavalitsuses on olnud arutluse all mitmeid varinate. Üks võimalus on teha koostööd Tallinna linnaga, mis tähendab, et üks osa Rae valla lapsi hakkab käima ühes Tallinna koolis. Kaalutud on ka vallasiseselt koolikohtade ümberjaotamist, mis tähendab õpilastele võimaluse pakkumist käia mõnes teises valla koolis. Kolmas võimalus on üle minna osaliselt kahele vahetusele, mis võimaldab kõigil lastel oma kodu lähedal koolis käia, kuid üks osa lastest alustab koolipäeva hiljem kui tavapäraselt oleme harjunud.

Õppetöö korraldamine kahes vahetuses on kõige valutum variant, sest sel juhul ei pea keegi õpilastest sõitma igapäevaselt kümneid kilomeetreid, et pääseda kooli ja tagasi. Oleme läbi viinud mitmeid nõupidamisi nii koolijuhtidega kui ka kooli hoolekogu esindajatega, et leida ressursse olukorra parandamiseks.