Perearstil rutiini ei teki: viirused ründasid tänavu varakult
Kui kõik läheb plaanide järgi, hakatakse lähitulevikus tegelema ka väikekirurgia ja günekoloogiaga.
Kiili Leht läheb perearst Meelika Lutterile külla aasta kõige kiiremal ajal. "Viiruste kõrghooaeg algas sel aastal kuu võrra varem kui mullu, juba jaanuaris," võtab ta olukorra kiirelt kokku. "Telefonid on kogu aeg punased olnud ja eks ka kättesaadavus on sedavõrd kehvem."
Gripist on viimastel nädalatel palju kõneldud-kirjutatud ja mitte asjata. Ka Kiili vallas on gripijuhtumeid. "Viiruseid on erinevaid, kuid sümptomid on sageli sarnased - palavik, köha, nohu, vahel ka peavalu, lihasvalu," loetleb perearst Lutter.
Pole harvad ka juhtumid, kus ühe haiguse taandudes haigestutakse uuesti. "Enamjaolt juhtub seda lastega, aga ka täiskasvanud lähevad tõbisena tööle ja nii nakatatakse kogu kollektiiv," märgib ta.
Kiidusõnu jagub perearstil Kiili koolile, sest võrreldes mõne naabervallaga on seal haigusjuhtumeid vähem. Sama ei saa öelda aga Kiili lasteaia kohta, kus haigestumus on olnud suhteliselt suur.
Ka ise saab ravida
Talvine haiguste periood pole meie kliimas midagi erakordset. See kordub aastast aastasse, vaid suuremad puhangud on kord jaanuaris, kord veebruaris.
Eks haigus pääseb ikka ligi, kui suvine pagas päikese ja vitamiinide näol on napp, valgust on talvel vähe, õues me ei käi ja lapsed veedavad enamiku ajast arvuti taga, selgitab Lutter.
"Näen ka oma laste pealt , et arvuti on tänapäeva lapsehoidja. Kui vanasti tehti koolitükid kiirelt ära ja mindi õue jooksma, siis tänapäeval on arvutimängud need, kus oma jooksmised tehakse," ütleb ta.
Erinev on inimeste teadlikkus, kuidas haiguse puhul käituda. Paljud teavad, mida teha, kui nina tilkuma hakkab. "Meresoolalahusega ninaloputus, kuumad jalavannid, soe tee," loetleb perearst levinumaid võtteid. "Apteegist saab käsimüügist ravimeid nii palaviku, ninakinnisuse vastu kui ka köha leevendamiseks."
Kuid on ka neid, kes vajavad nõu ja abi. Rohkem vajavad nõustamist väikelaste vanemad. Helistajaid on palju. "Me saame anda nõu telefoni teel, esimeseteise päeva nohu või köhaga me reeglina kohe vastuvõtule ei kutsu" selgitab Lutter. "Kui tekib kahtlus, et tegu on tüsistusega - lastel näiteks kõrvapõletik, suurematel põsekoopapõletik, siis on vaja tulla vastuvõtule."
Aina olulisemaks muutub uues tervishoiukorralduses pereõe roll. Inimeste mällu on kivistunud kuvand, et õde on see, kes süsti teeb ja pabereid täidab. Tegelikult saab pereõde tänapäeval viirushaiguste puhul ideaalselt hakkama. "Esimene kontakt ongi viirushaiguste puhul pereõde ja ega mul polegi seal midagi lisada," selgitab Lutter.
Täpsed analüüsid
Kiili perearstikeskuse üks eesmärke on, et vallaelanik peaks võimalikult vähe pealinnas arstiabi järele käima. Siin saab teha vajadusel kiiresti vere põletikunäitaja, uriinianalüüsi, haigustekitajatele teste, olemas on veresuhkru ja kolesteroolitaseme määramise aparaadid, kindlaks saab teha ka hemoglobiini taseme. Mitmed südamehaiged käivad siin regulaarselt verehüübimisanalüüsil. Kõikide nende testide eelis ongi kohene vastus ja nii saab kiiresti määrata vastava ravi. Muidugi võetakse ka teisi analüüse ja saadetakse need laboritesse uuringuteks.
"Meil on ka ultraheliaparaat, millega saab põsekoopaid vaadata. Seda me kasutame päris palju," selgitab Lutter. "Iga põsekoopavalu pole põletik, mis antibakteriaalset ravi vajab."
Loomulikult on ka EKG aparaat ning uue teenusena pakutakse ultraheliravi kõõluste, sidemete ja muude pehmekoe vigastuste ja põletike leevendamiseks. Seda ravi ei kompenseeri küll haigekassa, kuid sama olukord on ka pealinnas.
Seetõttu, et perearstikeskuses on olemas aparaadid, millega saab seisundit täpsemalt hinnata, tehakse kaasajal ka vähem koduvisiite. "Koduvisiite teeme peamiselt liikumispuudega inimestele, vastsündinutele, väikelastele," ütleb perearst. "Samas on lastega kasulikum tulla perearstikeskusse, sest siin saab kiirelt ja täpsemalt teada, mis mudilast vaevab."
Alates möödunud aasta sügisest töötab perearstikeskuses veel teine pereõde, Monika Jürisoo. Praegu töötab ta osakoormusega, kuid vajadus oleks täiskohaga pereõe järele. Haigekassal on aga omad tingimused ja nii tuleks ruumi juurde tekitada.
"Vald on meid ruumide ja rahaga ikka toetanud," on Lutter tänulik. "Ilma selleta oleks võimatu olnud nullist alustada."
______________________________________________________
Kui haigus hiilib ligi
- Haiguste eemale hoidmiseks soovitab Meelika Lutter tihti käsi pesta. Plusspunktid oma organismilt saavad need, kes rohkem väljas liiguvad ja tervisespordiga tegelevad.
- Kui haigus aga organismi pääseb, siis soovitab Lutter häid äraproovitud nippe: kuumad sinepiga jalavannid (kui ei ole palavikku!), ohtralt sooja jooki ja voodisse teki alla. Kõrge palaviku ja valu vastu aitavad paratsetamool või ibuprofeen
- Nohu ja köha korral saab abi apteegi käsimüügiravimitest. Samuti tuleks haigestudes anda kehale puhkust. "Ülekoormus tapab organismi vastupanuvõime haigustele," ütleb perearst.
- Kiili perearstikeskus on avatud 8.00-16.00, kolmapäeviti 10.00-18.00. Tel. 604 0120, 5552 1643, e-post: kiiliperearst@ gmail.com.
- Nädalavahetustel ja pühade ajal perearsti infotelefon 1220, lastearsti tasuline infotelefon 1599, kiirabi telefon 112.
