Ekslikult arvatakse, et projekti koostavad mitmed institutsioonid, seal hulgas Päästeamet, kes siis peaks kirjutama projekti kõik vajalikud tingimused vastavalt õigusaktidele. Selleks on projekteerijad, kes peavad tundma kõiki ehitamist puudutavaid õigusakte ja arvestama projekteerimisel kõikide kehtivate sätetega. Kui projekteerijad ei ole kõigi tuleohutusnõuetega kursis, on neil alati võimalik kaasata tuleohutusspetsialiste erasektorist. Mõistagi on ka olukordi, kus projekteerijad ja päästeametnikud istuvad ühe laua taha ja otsivad koos parimaid lahendusi, näiteks keerukad muinsuskaitse all olevad ehitised või tööstushooned, mille tehnoloogiat varem Eestis kasutatud ei ole.

Eramutele kehtivaid nõudeid on vähem kui näiteks tööstushoonetele või majutushoonetele. Kuid kõik nõuded, mis on kehtestatud, kuuluvad täimisele ja nende eesmärk on tulekahjude vähendamine ja riskide leevendamine. Näiteks kütteseadmete ehitamisel on nõue, et see peab paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja -ainete suhtes kaugusel, mis välistab materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu. Suitsu juhtimiseks ei tohi kasutada ventilatsioonilõõri. Seevastu majutushoonetele on äärmiselt oluline hästi planeeritud evakuatsiooniteed ja tuletõkkesektsioonide olemasolu. Kui rääkida enam levinud eksimustest või probleemkohtadest, siis eramute puhul võiks see olla tuleohutuskuja.

See on vahemaa kahe hoone vahel, mis peab olema vähemalt 8 meetrit ja selline vahe peab olema kõikidel ehitatavatel hoonetel, kaasa arvatud naabri omadega. Siin peitubki murekoht, kuna kinnistud on tihti väikesed ja iga naaber on planeerinud oma hoovi vaid oma huve arvestades, siis n-ö viimane võib kõrvalhoonest seetõttu „suu puhtaks pühkida“ või tuleb tal täiendavalt rajada näiteks tuletõkkemüür.

Suurte objektide nagu kaubanduskeskuste, hotellide või tööstushoonete põhimureks on kallid lahendused tuletõkkesektsioonidele ja evakuatsiooniteedele ja vahel proovitakse nende pealt kokku hoida. „Poolikud lahendused lähevad lõppuks ikkagi omanikule kallimaks, kui kohe veidi rohkem raha välja käias, siis saab kindel olla hoone ohutuses ja õnnetuse korral on kahjud märksa väiksemad,“ selgitab Päästeameti Ida päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutuse alal Marti Siim. Lisaks on oluline, et ehitus- ja paigaldustöid teeks vastava ettevalmistusega inimesed. Ei ole mõistlik maksta näiteks saunakerise eest sadu eurosid ja siis see pottsepa kutsetunnistuseta isikul paigaldada lasta.

Virumaal on toimunud mitmeid õnnetusi, kus on võrdluseks tuua tuleohutusnõuetele vastava ja mittevastava hoone tulekahjudest ja vahe on märgatav. Lisaks on ju ka kindlustusel kindlad tingimused hüvitiste väljamaksmiseks ja need eeldavad tuleohutusnõuete täitmist!

Mis puudutab üldkasutatavaid hooneid ja kohti, siis viimastel aastatel on Virumaal olukord märkimisväärselt paranenud. On küll koole või lasteaedu, millel on puudusi, kuid kohalikud omavalitused on nende kõrvaldamise oma prioriteediks seadnud. Samuti on lood kaubanduskeskustega, ka neis on olukord paranenud ja evakuatsioon on neile kõige olulisemaks märksõnaks.

Ohutult ja teadlikult ehitatud hooned on vastupidavamad ja turvalisemad. Päästeameti eesmärk on luua igaühe kaasabil selline elukeskkond, kus õnnetusi juhtuks vähem ja juhtunud õnnetuste tagajärjed oleksid väiksemad. Üks viis on muuta ohutumaks meid ümbritsevaid hooneid ja teiseks tõsta inimeste teadlikkust valitsevatest ohtudest ja kuidas neid ära hoida.