12.04.2015, 10:20
Põhja-Eestis on unustusse vajuvaid pühapaiku enam kui lõunas
Kultuuriministeeriumi poolt kinnitatud arengukava “Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine 2015-2020” seab eesmärgiks looduslike pühapaikade kaardistamise. Uuringud näitavad, et leitud pühapaikade arv on seotud küsitletud inimeste arvu ja salvestatud intervjuude mahuga.
FOTO:
Looduslik pühapaik on igasugune maa- ja veeala, millega on seotud usulised tõekspidamised ja kombetalitused. Eestis on eeskätt arhiiviandmete põhjal hetkel teada ligikaudu 3000 ajaloolist looduslikku pühapaika. Ajaloolises Harju maakonnas on teada 297 pühapaika. Neist 56 kuulub arheoloogiamälestisena muinsuskaitse alla. Paiku, mis ei ole tunnistatud mälestisteks, kuid mille kohta on piisavalt suulisi allikaid, mis ütlevad, et tegu on pühapaigaga, leidub ilmselt igas vallas,” räägib Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuses töötav Ahto Kaasik.