Politsei eitab piirivalve nõrgenemist Peipsil

Ida politseiprefektuur ei nõustu kriitikaga, mille kohaselt maakonna Peipsi-äärsete piirivalvekordonite ühendamine mõjub halvasti piirivalve võimele oma igapäevast tööd teha, kirjutab Põhjarannik.

Viimane iseseisva piirivalveameti peadirektor, piirivalvebrigaadikindral Roland Peets ütles, et Alajõe kordon on läbi ajaloo olnud päästetegevuse poolelt üks olulisemaid, sest ühelgi teisel kordonil sellist võimekust pole. Samuti on enamik piiririkkumisi jääl toimunud Alajõe kandis.

Ida politseiprefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi lausus, et kolm Peipsi kordonit − Alajõe, Vasknarva ja Punamäe − on tõepoolest ühendatud ühe juhtimise alla ning juhtimine käib Vasknarva kordonist. Kuid see ei tähenda tema sõnul, et piirivalve võimekus Peipsil oleks vähenenud.

“Kui üks patrull on Iisakus, siis kindlasti on meil ka piiri ääres jõud, kes suudavad sündmustele operatiivselt reageerida,” sõnas ta. Vaatamata sellele, et Alajõel ja Punamäel on kordonid ümber nimetatud teenistuskohaks, seal piirivalve siiski toimib.

Peipsi ääres asuvate piirivalvekordonite töö spetsiifika seisneb selles, et nendele on lisaks piiri valvamisele pandud ka keskkonnajärelevalve ning päästefunktsioon. Pärast ühinemist politsei- ning kondakondsus- ja migratsiooniametiga tehakse regulaarseid patrullreide ka piiriäärsetel aladel, et tuvastada võimalikke ebaseaduslikke riigis viibijaid.

“Aga see ei tähenda, et kui patrull kontrollib kusagil autosid, siis päästevõimekust pole. Alajõel on piirivalvehõljuk sügisest suveni kogu aeg valmis sündmusele reageerima, suvel saame vajaduse katta ka kaatritega,” sõnas Püvi, kelle sõnul aitavad tehtud ümberkorraldused olemasolevat ressurssi mõistlikumalt kasutada.

Loe pikemalt Põhjarannikust.