„Seda raamatut lugedes on viie aasta järel väga hästi võimalik tunnetada meie väikese riigi rõõme ja valupunkte," tõdes presidendi raamatu esitluse sissejuhatuseks Abja-Paluoja raamatupoes kirjastuse Varrak juhataja Priit Maide. Ta lisas ühtlasi, et nende raamatute esitlus väikeses Abjas, kus puudub Tallinnale omane närvilisus, on saamas kenaks traditsiooniks: kuu aega varem esitleti samas Evelin Ilvese raamatut „Kingitud maitsed".

„Mul on hea meel seista jälle Abja-Paluoja raamatupoes. See on juba teine raamat, mida ma siin esitlen," pöördus oma raamatu esitlusel osalenute poole president Toomas Hendrik Ilves.

Presidendi sõnul peab ta väga oluliseks, et Mulgimaa pealinnas nagu igas korralikus pealinnas on raamatupood, samal ajal kui näiteks Ida-Virumaal seda pole. „Tihti me alles hiljem hakkame hindama seda, mis meil oli, aga siis on juba hilja. Peaksime just praegu hindama seda, et siin vastu Läti piiri on meil omaenda raamatukauplus. Kuna Abja on ka minu koduvald, siis ma heameelega teen kõike, mida ma saan teha, siin."

President tõdes, et talle meeldib kirjutada ja et suur osa tema elust ongi läinud sellele. „Ma suuresti veedangi oma vaba aega siin Ärma talus ja kui ma parajasti ei lõika võsa ega naudi ilusat ilma, siis istun arvuti taga ja kirjutan järgmist kõnet või esseed." Ilvese ütlemist mööda ongi presidendi üheks rolliks anda sõnumeid sellest, kus meie riik on ja kuhu peaks minema, juhtida tähelepanu kitsaskohtadele ja panna inimesi mõtlema.

„Ma kirjutan selleks, et mõnest teemast, mis mind vaevab, lahti saada. Ma tean, et kõne või essee on valmis, siis kui ma enam ei ärka üles kuskil kell viis hommikul," tunnistas Ilves.

President vastas oma raamatu esitlusel ka talle esitatud küsimustele ja kirjutas paljudele soovijatele nende ostetud raamatusse autogrammiga pühenduse.

„Väga tore, et Abja raamatupoes sellised asjad toimuvad," sõnas ka raamatuesitlusel osalenud poe omanikfirma BDP Eesti OÜ müügijuht Heiki Palm. „Kui mulle helistati, et siin selline asi toimub, ei saanud ma tulemata jätta."

Pakuti kohvi, mille kõrvale Ärma talu abiperenaine Erika Kampus oli kostiks toonud talus valmistatud suupisteid.