Priit Robas: Muuga sadama poolt ja vastu
Seda seetõttu, et nii tavaline vallakodanik kui ka rahvusvahelise kogemusega kinnisvaraedendaja mõistaks, et detailplaneeringu algatamine ei tähenda kohe „kopa maasse löömist", vaid on ühe olulise planeerimisprotsessi algus ning parima lahenduse otsimine, võttes arvesse erinevaid huve. Kogu see pikk ja põhjalik protsess võib lõppeda detailplaneeringu kehtestamisega, kuid võib sama hästi lõppeda argumenteeritult kehtestamisest keeldumisega.
Olukorda lihtsalt kirjeldades võib öelda, et AS Vopak E.O.S ja Vesta Terminal Tallinn OÜ soovivad Muuga sadama territooriumil luua võimalused keemiatööstustoodete ja ohtlike kaupade läbilaskevõimaluste suurendamiseks. Selle tarbeks sooviti algatada detailplaneering. Vallavalitsusele ei ole uudiseks sadamast lähtuv haisuprobleem ning ei ole võõrad mured müra, must lumi söetolmust ja asjaolu, et kogu sadamaga seotud riskid on läbi uurimata. Teada on ka lähipiirkonna elanike vastuseis sadama laiendamisele.
Sellele vaatamata ei ole võimalik argumenteerida detailplaneeringu algatamise keeldumist, kuna puudub Muuga sadama lähikonna mõju analüüs. Viimane riskianalüüs pärineb aastast 2006 ja ei vasta kindlasti tänasele tegelikkusele. Ülejäänud saadaolev info keskonnamõjude kohta ei ole kõikehõlmav, vaid puudulik. Asjaolu, et miski haiseb, müriseb, koliseb, segab vallaelaniku elu ei ole kahjuks tänases õigusruumis aluseks detailplaneeringu kehtestamisest keeldumiseks.
Muuga sadama arendus on riigi ja äriühingute jaoks väga oluline. Kohalik vald peab aga seisma oma elanike huvide eest, mis ei saa kindlasti kerge olema. Et vältida kulukaid kohtuvaidlusi tulevikus, tellis vallavalitsus õigusliku hinnagu advokaadibüroost Concordia. Saadud ülipõhjalik analüüs ütles üheselt, et kui detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks ei esine ilmseid põhjusi ning sisulised põhjused on vaieldavad, tuleb planeering algatada ning vaieldavus lõpuni välja selgitada planeeringu menetluse käigus. Seega hääletasin mina, Priit Robas, detailplaneeringu algatamise poolt.
Alles pärast kogu Muuga sadama negatiivse mõju väljaselgitamist (müra-, lõhnauuringud, riskianalüüs kogu Muuga sadamas ja piiriüleselt, sh akvatooriumi puudutavalt) saab hinnata seda, kui palju antud mõju taotletavate planeeringutega suureneb. Seega on võimalik adekvaatselt hinnata, kas ja kui ohtlikuks muutub olukord taotletavate planeeringute kehtestamistega.
Üks positiivne element negatiivsete keskkonnamõjude väljaselgitamise juures on see, et saame teada kogu Muuga sadama tänase mõju ümbritsevale keskkonnale. Uuringud on juba andnud meile olulist informatsiooni, sh looduskaitselist. Näiteks seda, et Randvere külas pesitseb kaitsealune linnuliik - väikehuigu (Porzana parva). Ei ole vähe tähtis, et seda uuringut viiakse läbi planeeringu algatamist taotlenud isikute finantseerimisel.
On suur tõenäosus, et pärast uuringute teostamist on selge, et planeeringus taotletud ehitusmahu suurendamisi ei olegi võimalik läbi viia ning planeeringud jäävad kehtestamata. Planeeringu käigus tehtavate uuringutega aga luuakse selgus ja uued standardid edaspidiseks, mis puudutab sadama mõju ja arendamist tervikuna. Senini on kõik argumendid takerdunud just selle taha, et puudub ettekujutus Muuga sadama mõjust täna. See lünk saab täidetud.
Mõistan igati Muuga sadama tähtsust Eesti riigile ja majandusele, kuid arengud majanduses ei saa toimuda elanike tervise ja kvaliteetse elukeskonna arvelt. Muuga sadamas ei tohi toimuda keemiatööstustoodete ja plahvatusohtlike kaupade käitlemise osas juba tänast ohtu veelgi enam suurendavaid arenguid.
