Priit Roostalu: moodustame kuuest Järvamaa vallast ühe omavalitsuse
Valdade liitumine on aktuaalne teema üle riigi. Kirjutasin hiljuti artikli Ambla valla liitumisläbirääkimstest, jätkan teemat. Kindlasti on oluline kaaluda liitumise plusside ja miinuste vahel. Haldusreformi läbiviimiseks on välja käidud järgmised põhjendused: omavalitsused muutuvad seeläbi tugevamaks, avalikud teenused kvaliteetsemaks. Usun, et olukord, kus vald on suurimaks tööandjaks, pole meie huvides, kuid vaatamata ilusatele lubadustele on reformi raske läbi viia.
Moodustame kuuest Järvamaa vallast: Albu, Ambla, Järva-Jaani, Kareda, Koeru ja Roosna-Alliku ühe omavalitsuse. Tundub midagi võimatut, kuid kui järele mõelda, kas siis ikkagi oleks nii võimatu? Kui 2005. aastal toimus liitumine Türi kandis, siis on see ka ju võimalik meie kandis. Liitumisküsimuse peaks aga iga valimisnimekiri 2014. aasta kohalikel valimistel oma programmi võtma, siis näitaksid valimistulemused rahva meelsust ja soovi, kuidas kohaliku eluga edasi minna. Valituks osutudes on aga juba volikogu liikmetel kohustus, vastavalt valimistulemustele, kas kellegagi liitumisläbirääkimistesse astuda või ei.
Viimase rahvaloenduse tulemuste järgi elaks selles suures vallas 8370 elanikku (Eesti rahvaloendus 2011). Nendest 0-17 aastaseid on 1608, 18-64 aasta vanuseid on 5018 ja 65 aasta vanuseid ning vanemaid 1744 inimest. Miks just need vanusegrupid? 0-17 aastased on kooli- ja lasteaia-ealised elanikud, 18-64 aastased on tööealine elanikkond ja 64 ning vanemad on pensioniealine elanikkond. Vaatame lähemalt, milline oleks elu selles vallas.
Millised võiksid olla selle valla tõmbekeskused? Vaadates vahemaid valla suurimate asulate vahel sobiks selleks Aravete, vaadates aga rahvaarvu Koeru. Aravete tagamaal: Ahula, Albu, Järva-Madise, Kaalepi ning Aravete, Ambla, Käravete ja Roosna-Alliku alevikud on kokku 2538 elanikku. Koeru tagamaal: Koeru ja Peetri alevik ning Järva-Jaani alev on kokku 2390 elanikku. Kahtlemata on Aravete ja Koeru ka praegu juba tõmbekeskused, nad võiksid olla ka uue valla keskused. Vallamaja võiks paikneda Järva-Jaanis, osaliselt saab vastuvõtte korraldada ka Aravetel, hiljem, vaadates vallamaja külastatavust, saab asja hõlpsasti ümber korraldada. Hoides aga kokku kuue valla administreerimiskuludest, saame luua ühistranspordivõrgu ühendamaks valla suurimaid asulaid bussiliinidega, mis hommikul ja pärastlõunal oleks ka õpilaste kooli- ja kojusõiduks.
Ühendvallas saaksime kindlasti ka hariduse andmist optimeerida. Koole ühendades muutuksid nad tugevamaks, elujõulisemaks, ei tekiks ohtu, et kaob võimalus omandada keskharidus kodu lähedal. Samuti tekiksid tugevamad lasteaiad, kuna laste arv kasvab, killustatus väheneb, on võimalik palgata, koolitada parimaid oma ala spetsialiste. Kahtlemata on elujõulisem õppeasutus, mille klassides õpib 10 õpilast 2 või 3 asemel. Mida siis sulgeda ja mida jätta, muuta?
Milline on olukord praegu? 1608 eelkooli- ja kooliealise elaniku kohta on piirkonnas 3 keskkooli, 6 lasteaeda, 1 lasteaed-põhikool ja 1 lasteaed-algkool ning 3 põhikooli. Täielik tsentraliseerimine ei ole lahendus, kuid võimalusi säästlikumalt tegutseda on kindlasti. Liitma peaks Ahula õppeasutuse Aravetega, Albu, Ambla ja Roosna-Alliku koolidest tegema lasteaed-algkoolid, põhikooli osad viima Aravetele. Peetri põhikooli liitma Järva-Jaaniga, Järva-Jaani muutma põhikool-lasteaiaks, keskkooli osa tuleks liita Koeruga. See lahendus tagaks esmase tasandi hariduse andmise võimalikult kodu lähedal, samas moodustuksid tugevamad keskkoolid/põhikool. Täpsema analüüsi saab teha vaadates rahvaloenduse andmeid.
Lisaks haridusele on kohaliku omavalitsuse ülesanne ka kultuuri korraldamine, juhtimine. Vaadates nüüd seda kujuteldavat valda on küllaga erinevaid võimalusi, kuidas vaba aega veeta ja turiste ligi meelitada. Üks võimalus on rohkem teadvustada meie kodukoha mõisasid, nõuda nende korda tegemist, vajadusel ka alustada võõrandamist. Mõisad oleksid kindlasti üks tõmbenumber, olulist rolli mängib ka paiknemine Eesti keskel. Nende rekonstrueerimine ja arendamine loob juurde töökohti, turism toob kasu ka kohalikele kaubandus- ja toitlustusettevõtetele.
Tööealist elanikkonda oleks üle 5000. Et tagada nende püsimajäämine valda, on vaja arendada ettevõtlust ja luua neile võimalusi vaba aja sisustamiseks. Leian, et siin ei tohiks olla dubleerimist. Kindlasti pole igasse asulasse vaja oma suusakeskust, ujulat, kardirada, võimlat, staadioni jne. Kui me üheskoos arendaksime neid, mis meil juba on, veel paremaks, vaadates kohalike elanike harrastusi, leiame kindlasti võimaluse hoida igas asulas vähemalt üks tasemel spordirajatis, kus saab iga soovija oma lemmikala harrastada.
Haldusreform ei ole tont, kes tuleb ja hirmutab meid. Vaatame seda ikka kui võimalust oma kodukandi elujõulisust kasvatada, kui me oleme väikesed ja killustunud on meil raskem hakkama saada. Tugev kohalik omavalitsus on meie kõigi huvides.
