Projektikohtumine Lätis
kandsime ette oma kodutööd ning vaatasime-kuulasime teiste tehtut, istutasime sõpruseallee, saime osa omavalitsuste tööst ja tegemistest, tutvusime Läti tänapäeva ning minevikuga, külastasime tuntud kultuuri-ning arhitektuuriobjekte: Gauja jõe ürgorgu, Riia vanalinna jt. Seekordse kohtumise tipphetkedeks kujunes kindlasti rokkooperi lavastamine ning ettekandmine. Töögruppides valmisid lavastuseks vajalikud kostüümid, erinevad võitlusvahendid ning isegi pulmatoidud. Lapsed olid koostööaltid ja ning tulemus vahva.
Mis meie õpilastele külaskäigust meelde jäi?
Silver: „Minu jaoks oli kõige huvitavam näha, kuidas elab üks tavaline läti perekond. Nad olid samasugused nagu eestlased, ainult suhtlesid läti keeles. Tähtede vaatamine teleskoobiga meeldis ka.“
Eleen: „Inglise keeles sain palju targemaks ja sain tegelikult aru, kui oluline on õppida võõrkeeli. Sealses perekonnas oskasid kõik inglise keelt, nii et minul läks hästi. Kuid samas oli jälle raske, kuna siis, kui ma mõne sõnaga eksisin, said nad kõigest ometi aru. Aga kõige toredam koht oli loomapark.“
Karli: „Mulle meeldis Lätis see perekond, kus ma olin. See oli mulle suur kogemus niimoodi võõras peres ja võõral maal hakkama saada. Sõit monorelsil oli äge.“
Kheit: „Oli huvitav näha ja kuulda lätlaste rahvakombeid, kuigi need ei erine väga palju eestlaste omadest. Kõige tähtsam oli ikkagi uute sõprade leidmine ja nendega suhtlemine.“
Mardo: „Mina olin need päevad Marcise peres. Nad ei osanud eriti hästi inglise keelt, aga hakkama saime. Kõik läti lapsed olid ise aktiivsed suhtlejad. Kui võimalik, läheksin tagasi, sest maha jäi palju uusi sõpru.“
Marge: „Meeldis Riia vanalinn ning etnograafiamuuseum. Kõige rohkem pabistasin oma powerpoint-ettekande pärast, aga kõik läks hästi. Inglise keeles suhtlemisega hätta ei jäänud. Perekond oli väga tore ja sõbralik.“
Jääme ootama viimast kohtumist Poolas, mis toimub järgmisel aastal aprillikuu alguses.
