Projektikohtumisel Poolas õpiti vanu mänge
Tegelikult läks projektitegevus meie koolis kohe septembri alguses käima - tähistasime toreda ühismängimisega vanavanemate päeva ja võtsime videolindile oma vanu mänge, et partneritel neid kergem selgeks õppida oleks. Poola õpilastel sügisest koolivaheaega pole ja nii saime Morawica koolielus osaleda. Sõmeru kooli 9. klassi õpilased Kaisa Erm ja Helena Maarja Lainjärv käisid kenasti koos oma uute poola sõpradega tundides ja võisid oma koolikogemusi võrrelda.
Kõige suurem erinevus oli muidugi see, et meie partnerkoolis Zespól Placówek Oswiatowych in Morawica on ühes koolimajas koos kolm kooliastet: lasteaed, algkool ja põhikool, meil Eestis on ju lasteaiamudilased ikka tavaliselt omaette. Kui raha eest antav kesine supiports (Eesti tasuta koolilõuna asemel) välja arvata, oli koolielu korraldatud pea samamoodi nagu meil - ikka nii, et lapsed tulevad kella 8-ks kooli ja õppetunni pikkus on 45 minutit. Klassides ringi käies ja õpikuid-töövihikuid lehitsedes võisid õpetajad Kairi Peil ja Virge Ong kogeda, et õppekavas on samad teemad, mis meilgi.
Et projekti eesmärk on olnud vanade mängude kogumine ja populariseerimine, tõid kõik partnerid ka seekord kaasa oma mängude kirjeldusi ning õpetasid neid teistele. Projektikoosoleku vestlusringis jagasime üksteisele kogemusi, rääkisime tehtust, pidasime tulevikuplaane. Kõige lõbusam osa oli muidugi üksteise mängude läbimängimine. Seekord olid kaasa võetud mängude seas mitu sellist, mis mitmel maal ajaproovile vastu pidanud: keksu erinevad variandid, pallikool, kivikeste püüdmine, köievedu, kotisjooks ja „1-2-3!" Mängisime-õpetasime neid koolivõimlas toimunud mängude festivalil koos õpilastega terve hommikupooliku. Festivalile olid külla tulnud ka vanavanemad, kes aktiivselt kaasa lõid.
Projektikohtumistel on tavaks saanud sõpradele ka oma kodukandi vaatamisväärsusi näidata. Põnevaim paik, mida külastasime, olid Jaskinia Raj karstikoopad, kus nägime, kuidas aastatuhandetega kasvavad stalaktiidid ja stalagmiidid, moodustades maa all muinasjutulisi maastikke. Külastajatele avatud ja rangelt giidi järelvalve all sai läbida 180 meetrit koobastiku 240 m kogupikkusest. Kujutlusvõime hakkas igatahes tööle, kuidas ammustel aegadel neis koobastes neandertallased peavarju leidsid.
Seda tõestavad ka arheoloogilised leiud. Praegu elavad koobastes vaid nahkhiired, kes seal ka meelsasti talvituvad. Külastasime Tokarnia vabaõhumuuseumi ja autentset vana keraamikatöökoda. Lähedal asuvas Kielce linnas nägime pargis maalilisse kaljuorgu rajatud amfi - teatrit, mida kasutatakse vabaõhuteatri ja kontserdipaigana. Imetlusväärne ja mõtlemapanev oli maailma terrorismiohvritele alles hiljuti püstitatud mälestussammas, mis kujutas endast kaksiktornidesse sööstvat lennukit; veel mitte rusuks varisenud torniseintele oli kinnitatud maailma vapustanud terroriaktide kohti ja kuupäevi tähistanud plaadid. Ajaloo traagilistele sündmustele pani mõtlema ka linnaekskursioon Poola pealinnas Varssavis, mille sakslased Teise maailmasõja ajal maatasa tegid ning mis varemeist üles ehitati samasugusena nagu see oli olnud enne sõda.
