Projektõppe puhul toimub õppimine läbi kogemise ning arutelud, mis kogemisele järgnevad, kujundavad laste mõtlemist, arusaamu ja tundeelu edasi. Lapses areneb oma viis õppida.

Projektõppe läbiviimist soodustab avastusõppe meetodite kasutamine ja siiani on suureks kasuks tulnud ka lasteaia süvaõppesuund, milleks on keskkonnaõpetus.

Ümbritseva keskkonna uurimise projektide kaudu on toimunud lasteaia oma loo leidmine, mille käigus sai Püünsi Kooli lasteaed endale maskottideks uudishimulikud kaheksajalad Misse ja Kombu. Laste enda välja mõeldud ja disainitud tegelased, kes on olnud järgmiste projektide eestvedajad.

Nii oleme uurinud kodukoha linde, saanud sõbraks merega. Käesoleval õppeaastal toimub sügavuti metsa uurimine: "Kombu ja Misse metsalood".

Teema kasvas välja laste rahuloluküsitluse intervjuudest, kus 49% lastest arvas, et tahaks metsast ka rohkem teada - uurida, kes seal metsa sees elab; mulle meeldib ikka metsas käia jne. Hea projektiteema koorubki välja laste huvist. Lapse huvi saab alguse ootamatult, aga seda annab ka ergutada, andes lapsele ette erinevaid materjale ning valikuvõimalusi. Ka projekti arengut juhib lapse huvi.

Toimunud on erinevad matkad nii kodulähedasse Kelvingi metsa koos Troll Tiinaga, Viimsi looduskeskusesse "Metsa sees on puud" retkele ja kaugemale, Oandu looduskeskusesse retkele "Kes elab metsa sees". Metsateema läbis isadepäeva, mille käigus toimus fotojaht taskulampidega, kus tuli tuvastada kooli ümbruses kasvavaid puid. Metsateema sobitus lasteaia sünnipäevale, külla tulid kolm karu, kes esitasid meile vahva nukuetenduse. Jõulude ajal toimus lõbus metsarahva jõulupidu. Varsti pistavad ninad mullast välja laste enda tammetõrust mulda pandud esimesed puuvõrsed. Kasutame jälle ajafotosid - seekord toimub lasteaia suure tamme pildistamine erinevatel aasta- ja päevaaegadel, nii on võimalik näha aja liikumist. Ja nagu kõikide meie projektide puhul, nii ka seekord toimub enamus avastamistest õues.

Rahuloluküsitlused kolme aasta lõikes on näidanud, et projektõpet naudivad kõik - lapsed, lapsevanemad ja õpetajad. Õpetajad on väitnud, et projektõppe puhul meeldib neile kõige rohkem võimalus enesearenguks: pidevalt saad teada midagi uut, kas siis teadmisi, eduelamusi, kuidas lapsi paremini kaasata või kogemusi mingi katse läbi viimiseks, igav küll ei hakka ... Lapsevanemad on väljendanud oma rahulolu nii küsitlustes kui ka lihtsalt meili teel:... Mulle väga meeldib, kuidas te olete oma õppetöö organiseerinud! Sujuv ja loogiline üleminek ühelt teemalt teisele (linnud, meri) ja laste järjekindel ning süsteemne õpetamine terve aasta jooksul annab häid tulemusi. Erinevad õpikeskkonnad - lasteaed, looduspark, meremuuseum, näidendid jne - teevad laste jaoks õpitava emotsionaalseks ja teadmised kinnistuvad paremini läbi erinevate lähenemiste ühele ja samale teemale. Ma ei saa väita, et teised lasteaiad samuti ei tööta, aga varasemaid nii positiivseid kogemusi lasteaias just õppetöö osas ei ole mul olnud. Mulle tundub, et just selline aastane teemaõpe, nii nagu teie seda väga põhjalikult olete teinud, on väga tulemuslik. Kui laps käib lasteaias neli aastat, siis jõuab ta päris palju asju selgeks saada.

Mõtlengi, et selgeks saada, sest ei õpita palju asju natukene, vaid õpitakse mingeid teemasid palju ehk pikaajaliselt ja lastele saavadki need selgeks, jäävad meelde. Minu arust olete teinud väga tublit tööd ja selline õppetöö vorm võiks kindlasti jätkuda.

Püünsi Kooli lasteaia jaoks on projektõpe ennast õigustanud. Kogemused on näidanud, et iga järgnevat projekti on lihtsam suunata ja seostada ning lõpmatult on võimalusi kasutada loovust. Rohkem on meie projektidest võimalik lugeda äsjailmunud Kristina Nugini koostatud raamatust "Üldõpetuse rakendamine lasteaias".