Prügi põletamine koduaias - millised saasteained tekivad ja kuidas mõjuvad need tervisele?

 (21)
Laulu- ja tantsupeo ühisest tulest süüdatud lõke Sadala simmanil
Foto on illustratiivne.Foto: Ragnar Teeveer

Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga üsna sageli kokku. Inimeste seas levib iganenud ja väär arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis ohtralt.

Paraku paiskub plastide mittetäielikul põlemisel, nagu see toimub lõkkes, õhku mürgikokteil, mis sisaldab ka vähki tekitavaid ühendeid. Näiteks tekivad nii dioksiinid, mis on üks mügisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel.

Paraku paiskub plastide mittetäielikul põlemisel, nagu see toimub lõkkes, õhku mürgikokteil, mis sisaldab ka vähki tekitavaid ühendeid. Näiteks tekivad nii dioksiinid, mis on üks mügisemaid ühendeid, mida inimene on suuteline tekitama – ja seda just kodusel jäätmepõletusel.

Milliseid raskemetalle võib sisaldada tuhk ja kuidas igaüks neist meie tervisele mõjub, loe pikemalt Hiiu Lehest.