Pühalepa valla majandusaasta 2011

Möödunud 2011. majandusaastat võib lugeda majanduse madalseisu stabiilsuse ja inflatsiooni aastaks. Aasta lõikes valla peamine finantstulu allikas, residentide tulumaks, laekus plaanipäraselt eelarves kavandatuga ja veidi enamgi.

Pühalepa vald lõpetas 2011. aasta 6,7% tulumaksu ülelaekumisega. Selgitusena paranenud maksulaekumisele oleks ettevõtluse järkjärguline elavnemine. Hüppelisi arenguid ettevõtluse rindel ei ole ette näidata, aga olemasolevad ettevõtted, kes olid „masu" aegses madalseisus, on saanud tegevused käima ja üritavad jätkuvalt areneda. Oma osa majanduse, eriti just ehitussektori elavnemisel on kindlasti erinevate struktuurifondide rahastuste realiseerimised läbi investeeringute: ehituste ja rekonstrueerimistööde näol.

Tööhõive vallas on jätkuvalt hooajaline, möödunud aastal jäi see 650-690 maksumaksja vahele. Kõikumine on seega ca 40 maksumaksjat. Eelnevatel aastatel on see kõikumine olnud kuni 110 maksumaksjat aasta lõikes.

Jätkuv inflatsioon, toodete ja teenuste regulaarne kallinemine seab valla haldusaparaadile keerulised ülesanded: majandada sama rahahulgaga, mis on väiksema ostuvõimega, nii et teenuste ja tegevuste kvaliteet ega kvantiteet ei kannataks. Möödunud eelarveaastal saadi selle ülesandega hakkama, olgugi et tuli leida veel täiendavaid vahendeid valla põhiülesannete täitmiseks, et üle elada pikk ja karm talv.

Vallavalitsuse poolt jätkasime täiendava abi osutamist finantsraskustes olevatele ja lasterikastele peredele. Toetasime erinevaid vallas tegutsevaid MTÜ-sid ja külaseltse.

Ülevaade peamistest arengusuundadest

Pühalepa vald lähtus 2011. aastal oma tegevuste elluviimisel valla 2009-2014 arengukavas kajastatust. Samas analüüsiti eelmiste aastate majandusarenguid ja maksude laekumisi valla eelarvesse. Volikogu võttis möödunud majandusaasta lõpus vastu uue valla arengukava 2011.-2020. aastaks, mis saab olema järgnevate aastate tegevuste ja plaanide realiseerimise ning elluviimise kavaks.

Arenguvisiooni kohaselt peab vald olema oma elanikele ja ettevõtjatele konkurentsivõimelist elu-ja ettevõtluskeskkonda pakkuv omavalitsus, kus väärtustatakse säästvat arengut ja head looduslikku elukeskkonda. Visiooni täitmine seondub kolme võtmevaldkonnaga:

-valla juhtimine, valitsemine ja arendustegevus,

-hariduse ja kultuuri valdkond,

-maamajandus, külade arendamine, elukeskkond.

Vald teeb märkimisväärseid kulutusi haridusse ja sotsiaalhoolekandesse, kultuuri-ja sporditegevusse. Laste arvu vähenemine piirkonnas tingib haridusasutuste toimimise ülevaatamise ja asutuste käsutusse kuuluvate hoonete kasutusfunktsiooni laiendamiseks ning täiendamiseks võimaluste leidmise. Suuri investeeringuid vajavad vallale kuuluvad hooned, tehniline infrastruktuur, teed ja tänavad, tänavavalgustus, heakord, jäätmekäitlus, ühisveevärk ja kanalisatsioon. Vallal on potentsiaali ning võimalusi arendada välja soodne investeerimiskliima vanurite hooldekodude, pansionaatide või puhkekodude rajamiseks.

Planeeringutega ja ehitusmäärusega tagatakse valla looduslike ja maastikuliste väärtuste ning ehituspärandi säilimine, samuti avalikud juurdepääsud randa. Investeeringud uute töökohtade loomisse, heakorda, turismi ja keskkonnaohutusse, era-, avaliku ja kolmanda sektori koostöösse ning rahvusvahelisse koostöösse suurendavad valla arengupotentsiaali ja kindlustavad valla konkurentsivõime suurenemise. Eraettevõtluse laialdasem kaasamine avaliku sektori teenuste arendamisse ja välisinvesteeringute, sh EL struktuurifondide kaasamine valla arengusse, võimaldavad lisaks probleemide lahendamisele luua uusi arengueeldusi.

Konkurentsivõimeline elukeskkond eeldab kõrgete nõuete kehtestamist elukeskkonnale, kus olulisel kohal on atraktiivsed looduslähedased elamis-ja puhkealad, vallaelanikele avatud mereäär ja avalik pääs merele, nüüdisaegne tehniline infrastruktuur (teed, ühisveevärk ja kanalisatsioon), kättesaadav üldarstiabi, mugav ja ohutu ühistransport, turvalisus ja privaatsus. Vallasiseses arengus tuleks kindlasti vältida sotsiaalset kihistumist ning tagada avalike teenuste kvaliteet ja valla elukorraldusest osavõtu võimalused kõigile huvigruppidele. Kokkuvõttes laheneb valla suurim probleem - sotsiaalse kapitali vähenemine.

Ülevaade arengukava täitmisest

Planeerimine, projekteerimine Kokku kehtestati vallas 2011. a. 7 detailplaneeringut. Suurematest ehitusprojektidest valmis Palade Loodushariduskeskuse projekt, Suuremõisa spordihoone rekonstrueerimisprojekt ja Palade spordihoone rekonstrueerimise projekt.

Ehitustegevus

Algas Palade lasteaia rekonstrueerimine. Rahastab EAS KOIT kavast, kaasrahastus vallalt. Kuri küla vesivarustus ja pumbamaja. Rahastas KIK, kaasrahastus vallalt. Pakendijäätmemajad Tubalale ja Sarvele. Rahastas KIK, kaasrahastus vallalt. Paluküla Tervisespordikeskuses profileeriti, eemaldati kivid ja kännud ning kaeti saepuruga olemasolev 1,5 km valgustatud tervisespordirada. Profileeriti uus terviseraja lõik Palukülast, Rehemäe tee risti.

Paigaldati kogu raja ulatuses infoviidad, infotahvlid ja teede äärde suunavad liiklusmärgid. Valla teedehooldus algas lumetõrjetöödega. Teehooldustööde käigus kevadel ja sügisel kruusateed hööveldati ja suvel niideti teepervi.

Kruusateedest raadati, kraavitati, paigaldati vajalikud truubid ja teekatendit rikastati purukruusaga: Kukali tee, Tubala tee ja Vahtrepa küla tee. Valla eelarvest toetati hajaasustuse veeprogrammi, värvikampaaniat, MTÜ-de projektide omaosalusi: MTÜ Pühalepa Jahimees, Partsi tuuliku rekonstrueerimise II etapp; Kuri koolimaja II korruse rekonstrueerimistööd. Algasid eelnevad tegevused Palade loodushariduskeskuses: soetati laboratooriumi sisseseadet ning alustati kivimite õppehoone projekteerimist.

Finantspoolest

Maksude vaevaline pluss-miinus laekumine 2011. eelarveaastal ja tõusev inflatsioon hoidsid jätkuvalt kõrgendatud kontrolli all valla rahavoogude juhtimise. Konservatiivselt koostatud eelarve tagas eelarveaasta lõpuks eelarve tasakaalu ja maksude ülelaekumine andis võimaluse kasvatada reserve. Vajalikud plaanitud investeeringud teostati tähtajaliselt. Valla põhitegevused ning allasutuste töö toimusid plaanipäraselt. Vallavalitsuse poolt oleme regulaarses suhtluses külavanemate ja piirkondlike arvamusliidritega.

Oleme aidanud lahendada lokaalseid probleeme, mis eranditult kujutavad endast teede olukordade parendamist ja juurdepääsude taastamist. Pikkadest keerulistest ilmastikuoludest tulenevalt oleme valla poolt leidnud võimalusi ja vahendeid valla elanike elukeskkonna avariiliste olukordade positiivseteks ja kiireteks lahendusteks.

Finantsriskide maandamiseks oleme rakendanud eelarve säästupoliitikat ning aastate jooksul korjanud rahalisi reserve, et edukalt ja tõrgeteta rakendada erinevatest rahastusfondidest saadud investeeringute finantstoetused ja panustada nende omaosalustesse.

Tulubaasi stabiliseerumine, aga samas inflatsiooni kasv on seadnud oma tingimused edaspidiseks majandamiseks, millega püüame jätkuvalt edukalt toime tulla. Täiendavaid laenuvõtmiste vajadusi ei ole tekkinud ja kõik vajalikud finantsvahendid ning projektide omaosalused on tulnud valla eelarvest. Pühalepa vald on oma finantstegevuse põhisuunad ja plaanid määratlenud Pühalepa Vallavolikogu poolt 2009. aasta algul vastuvõetud Pühalepa valla arengukavas 2009-2014 toodud tegevuskavas ja jätkab väljakujunenud, toimivat realistlikku valla finantsmajandamist.