Puhvet-einelaud Haaslava seltsimajas
Augustis-septembris 1904 osteti seltsimajja esimesed mööbliesemed - puhvetisse müügilett, riiul ja rahakapp, suur puhvetilaud (härra Rossmanni poolt tehtud tasuta), ümmargune puhveti laud (Jaan Väljaotsa kingitus) ja 12 tooli. Esialgu korraldas teemaja tööd seltsi juhatus.
Esimene leping puhvetipidajaga sõlmiti 26. märtsil 1906 „Priius" esimees Juhan Voitese ja Jaan Kuppitsa (Vorbuse valla liige) vahel - „J. Voites annab „Priiuse" maja majahoidja ja puhvetipidaja koha J. Kuppitsa kätte tänasest päevast alates kuni 1. jaanuarini 1907.
Jaan Kuppits võtab enese peale järgmised kohustused: vahib seltsimaja ning seal olevat varandust, pühib põrandad, tuulutab toad, peseb põrandad ja aknad, puhastab lambid, kütab ja valgustab omal kulul kõik ruumid, hoiab piduliste riideid ja vahib nende hobuseid. Tasuks selle eest saab Jaan Kuppits prii korteri majas, kõik sissetulekud puhvetist, piduliste riiete hoidmise eest 3 kopikat inimese pealt ja 5 kopikat iga hobuse vahtimise eest.
Puhvetis olid ja anti üle tee joomise riistad - kolm tosinat klaasi, nendest kaks tosinat alustassidega, kuus tee ja kuus vee kannu, kaks tosinat alustassi, kaks plekist vee keetmise kannu, üks tosin tee lusikaid, kaks tosinat taldrikuid."
Paistab, et esialgu oli kord teemajas kaunis vabameelne ja tee kõrvale rüübati ka kangemat kraami. Leida Kibuvits (Jaan Kuppitsa tütar, sündis „Priiuse" seltsimajas) kirjutab oma romaanis „Soomustüdruk" lehekülgedel 38-39, kuidas Jaan Kupits viskas teemajast välja sinna ühes oma sugulastega napsi võtma tulnud Haaslava vallavanema. Muidugi oli varsti ametis uus puhvetipidaja, kes oskas võimuga hästi läbi saada. Sellest ei tohiks teha järeldust, et puhvetis tihti napsitati. Ikkagi karskusseltsi maja.
Müügil oli tee, mõdu, erinevad karastusjoogid, saiad ja kondiitritooted, võileivad, kommid ning erinevad tubakatooted.
Pidude ajal oli puhvet harilikult rahvast täis, muul ajal käidi seal vähem. Talvel ei olnud pidudevahelisel ajal puhvetis kundesid peaaegu üldse, suvel aga olid peamised külastajad maale puhkama sõitnud linnarahvas - nagu neid kutsuti „supelsaksad", kurjalt öelduna „linnavurled" ja „untsantsakad". „Priiuse" puhvetis on erinevatel aegadel käinud ka mitmed Eesti suurkujud - Jaan Tõnisson, Kaarel Eenpalu, Miina Hermann, Mart Saar, Eduard Tubin, August Alle, Hendrik Visnapuu, Oskar Rütli, Villem Ernits jne.
Aastatel 1908-1914 oli tavaks, et koorilauljad ja näiteseltskond võtsid proovide ajal puhvetist endale süüa-juua, missugune summa hiljem peo sissetulekutest tasuti.
14. novembril 1912 teatas puhvetipidaja August Normann, et "tema olla möödunud suvel kauplemisega palju kahju saanud, seltsi ruumide remondi pärast, sest tööd olla seitse nädalat kestnud. Juhatus otsustas selle pärast 1912 aasta rendist 15 rubla maha jätta."
Novembris 1913 võttis kohalik Kurepalu kaupmees Juhan Meltsas einelauapidaja koha 90 rubla eest aastas rendile, kuid jõudis pärast kahte kuud tegevust arusaamisele, et rahadega välja ei tule ja nõudis seltsi juhatuselt rendihinna alandamist 40 rublale aastas. Sellega ei oldud nõus ja rendileping Meltsasega öeldi üles.
1914 osteti seltsi eestseisuse otsusega „einelaua ilusaks tegemiseks kunstpalm."
30. oktoobril 1916 andis selts einelaua Mihkel Reinotile veel aasta peale välja."Praegustes oludes ei ole võimalik puhvetit pidada, sest küttepuud on kallid ja neid ei ole saada, et suurt maja alati niivõrd soojana hoida, et külalistel hea oleks. Teed ei ole suhkru puudusel võimalik müüa ja selle tõttu ei tule puhvetist peaaegu mitte mingisuguseid sissetulekuid."
12. jaanuaril 1919 kirjutati proto-kolliraamatusse, "kuna suhkrut, teed, toiduaineid ja petrooli väga raske saada on, ei ole võimalik einelauda seltsi majas korraldada, see on ainult pidude ajal avatud." I maailmasõja, revolutsioonide ja vabadussõja aastatel oli puhvet enamasti suletud, ja kui oli avatud, siis toiduaineid nappis ning müüdi tubakat, paberosse ja tuletikke.
8. veebruaril 1920 Eesti Vene rahulepingu ja vabadussõja võiduka lõpu puhul toimunud perekonnaõhtul kaeti tõeline pidulaud. Kohalikelt kaupmeestelt ja talupidajatelt osteti suhkrut, õunu, pärmi, rasva, kartulijahu, loomaliha, piima, sealiha, saiajahu, kaneeli, nelki ja võid. Prouad Ida Põderson, Ella Savik, Johanna Väljaots ja Elfriede Peterkopp annetasid lauale kartuleid, hapukoort, peenleiba, mune, vahukoort ja kapsaid. Pidulaual oli praad kartulite ja hapukapsaga, naispere poolt valmistatud võileivad, pirukad, kringlid, saiad, kissell ja tee.
Arvel, mis väljastatud 23. oktoobril 1921 on kirjas, et puhvetist võeti peo ajal 16 pudelit õlut 320 marga, 6 kooki 36 marga, 8 pudelit mõdu 80 marga ja 1 lõunasöök 49 marka eest.
Arvel 2. aprill 1923 on kirjas: „puhvetist võeti näitemängu esinejate ja peo korraldajate tarvis - 2 suurt kannu teed, 2 naela suhkrut, 3 naela leiba, 2 karpi kilu, 1,5 naela teevorsti, 20 naela saia, 12 pudelit õlut, 5 pudelit mõdu ja 5 piirakat.
Nagu näha, oli puhveti toiduvalik päris rikkalik. Õlu kadus puhvetist 1924. aasta kevadel.
1.mail 1927 otsustati koosolekul seltsimaja einelaud Helmi Kiideri kätte edasi rendile jätta. „Seltsi juhatuss arvesse võttes, et vaatamata igasuguste keeldude ja takistuste peale, on puhvetipidaja Kiider ikkagi lubanud seltsi ruumide joovastavaid jooke tarvitada, missugune tegevus karskusseltsile „Priius" häbistav on. Puhvetipidaja Helmi Kiiderile seatakse tingimiseks, et ta peab ise karskusseltsi liikmeks astuma ja peab ise täiskarskust pidama."
20. novembril 1938 oli einelauas müügil tee, suhkur, nelja sorti karastusjoogid, saiad Tartu pagar Lillelt, kuivikud ja biskviidid pagar Reinotilt Kurepalust, keedetud munad, suitsusilgud, teevorsti-, vürtsikilu- ja juustuvõileivad ning paberossid, sigaretid ja tuletikud.
Puhveti-einelauapidaja ametis olid 1905-1940 - Jaan Kuppits, Tõnis Stutenmeister, August Normann, Juhan Meltsas, Peeter Laane, Mihkel Reinot, Johannes Silm, Hilda Kiider, Eduard Timusk, Endla Vahi, Rosalie Kõrven ja Karl Soe.
