Rahvusvaheline konverents Kiltsis tõi kokku admirali järeltulijad
Krusensterni nim. MTÜ poolt tähistati admirali 240. sünniaastapäeva ja korraldati rahvusvaheline konverents „Kiltsi mõis ja selle omanikud.“
Üritused algasid 15.oktoobril Tallinna Toomkirikus. Orelimuusika saatel asusid admirali hauamonumendi juures auvalvesse Tallinna Merekooli kadetid. Mälestusminutiteks olid katedraali kogunenud Saksamaa Suursaadik dr. Martin Hanz, Krusensternide perekonnaliikmed, Väike-Maarja vallavalitsuse, MTÜ ja üldsuse esindajad. Lilletseremooniat alustas Lembit Keerus, kes oma lühikeses sõnavõtus rõhutas põlvkondade järjepidevust meretraditsioonide edasikandmisel. (Nii mitmedki perekonnaliikmed on osalenud peale kuulsat admirali ümbermaailmareisidel või töötavad merenduses.) Kadettide kohalolek annab tunnistus aga sellest, et Eestis on neid, kes soovivad saada meremeheks. Kohalolnud austasid admirali mälestuskimpude ja lillede asetamisega.
Seejärel külastasid perekonnaliikmed koos vastuvõtjatega perekonnale kuulunud Järlepa ja Hagudi mõisat ning Rapla kalmistut. Seal, nii nagu Väike- Maarja kirikaias, asub üks Krusensternide hauaplatse. Tähelepanuväärne on asjaolu, et sinna on sängitatud ka eestlasest lapsehoidja. Arvan, et selline tähelepanuavaldus nn. „matsirahvasse“ iseloomustab kõiki Krusensterne positiivselt.
16. oktoobri hommikul ootas külalisi Kiltsi. Alustati tutvumiskäiguga peahoones, keldrist kuni pööninguni, vaadati, mis tehtud, mis vajab veel tegemist.
Koolikell andis märku, et on aeg alustada konverentsiga. Renoveeritud koolisaali oli kogunenud 68 registreeritud külastajat. Oma osavõtuga austas meid Saksamaa Suursaadik dr Martin Hanz, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum. Oma tervitussõnavõtus avaldas suursaadik tänu korraldajatele päev varem toimunu kohta ja heameelt selle üle, et üks oluline kultuurimälestis on renoveeritud. „Kiltsi mõisahoone ja admiral Krusenstern ei ole tähtsad mitte ainult eestlastele ja baltisakslastele, vaid paljudele inimestele üle maailma. Sellest annavad tunnistust siia kogunenud inimesed Saksamaalt, Rootsist, Venemaalt, Ukrainast, Iisraelist, Soomest. Eri riikide kodanike isiklikud kokkupuuted ja meeldivad kontaktid on kõige parem diplomaatia.“
Ettekannetega esinesid: kunstiteaduste kandidaat Ants Hein, kes tutvustas Kiltsit mõisast valmivat monograafiat, Kiltsi lossi vanusest arheoloogia põhjal rääkis Tõnno Jonuks, Heli Tuksam andis ülevaate Kiltsi lossi seinamaalingutest. Erki Tammiksaare ettekanne keskendus Paul Theodor von Krusensterniler (1809-1881) ja tema panusele Jäämere uuringusse. Malle Salupere rääkis ammendamatust arhiivist, mis on andnud uusi fragmente Krusensternide puslele. Igor Logishev Odessast rääkis Krusensternidest ja Odessast. Väike-Maarja vallavanem Urmas Tamm andis ülevaate Kiltsi mõisa olevikust ja tulevikust.
Kavatseme edaspidi vallalehes hakata avaldama ettekandeid, siis seekord neid refereerima ei hakka.
Ettekanded esitati erinevates keeltes (eesti, saksa, inglise, vene). Korraldajad olid need vajadusel tõlkinud ja paljundanud, et keelt mitte valdavad saaksid aru, millest esineja räägib. Siinjuures eriline tänu konverentsi juhatajale Aivar Niinemäele, kes suutis vastavalt vajadusele koheselt tõlkida jutu inglise keelde, oli see siis eesti- või venekeelne.
Konverentsi külalised asetasid Väike-Maarja kirikaias lilled admirali poja ja poja-poja Paul Theodori ja Otto Pauli haudadele. Päev jätkus Muuga ja Lasila mõisa külastamisega.
Paljud Krusensternide järeltulijad, kes olid Kiltsis viibinud 3-4 aastat tagasi, avaldasid siirast heameelt tehtu üle ja lubasid oma positiivsed emotsioonid edasi anda nendele perekonnaliikmetele, kes seekordsest osa võtta ei saanud.
Ettekanded ja toimunu leiab kajastamist perekonna iga-aastases ülevaates, mis saadetakse kõigile perekonnaliikmetele üle maailma.
Toimunu ja toimuva kohta andis Lembit Keerus intervjuu 15. ja 16.oktoobril Vikerraadiole ja venekeelsele Raadiole 4-le.
Vene Televisioon Moskvast oli kohale saatnud rezisöör Olga Petrakova, kes valmistab filmi „Adam Johann von Krusenstern“ ning kes jäädvustas toimunu ning tegi mitmeid intervjuusid, et neid kasutada valmivas filmis. Toimunut toetas Eesti Kultuurkapital
