Raikküla Kultuurikeskus jätkab tegusalt
Kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril viis ansambel Enelas oma lauludega killukese talverõõmu Rapla hooldekodu rahvale, 19. jaanuaril kõlasid Enelase lauluviisid aga Valtu seltsimajas seenioride klubi Koduläte koosviibimisel.
22. jaanuaril oli kultuurikeskuse ja seenioride klubi Nooruskaja ühise ettevõtmisena kontsert, kus esinesid Rapla seeniorite tantsurühm ja Raikküla ansambel Enelas. Ühises teelauas, kust ei puudunud ka tavapärane võileivatort (ikka Marju Männimägilt), jätkus juttu kauemakski.
Enelase valsilood kutsusid tantsupõrandale tuure tegema. Mõnusa pühapäevase pärastlõuna veetsid kultuurikeskuses need, kes tulid kontserti kuulama-vaatama.
27. jaanuaril oli valla eakatel meeldiv võimalus osaleda seeniorkruiise tutvustaval infopäeval laeval Batlic Oueen.
15. veebruarist alates on võimalus kultuurikeskuse fuajees vaadata Eino Jõesare fotonäitust. Seekord on fotod suures formaadis (9 x A4 ja 4 x A4). Imeline! Eesti Vabariigi 94. aastapäeva peoõhtu toimus 23. veebruaril. Avasõnadele ja hümnile järgnes vallavanem Jaan Truutsi tervitus.
Kontsert Vigala meeskvintetilt. See oli täiesti professionaalne esitus! Juhendaja Olavi Meeles rääkis vahele tõestisündinud lugusid, mis on juhtunud laulumeestega kontsertreisidel.
Tantsumuusika oli ansamblilt Prominent. Kandvamaks jõuks laval oli aga õhtu külalisesineja Erich Krieger, kes alustas etteastet lauluga „Mu isamaa armas". Rahvas tõusis püsti ja laulis kaasa, võimas ühendkoor oli.
Erich Kriegeri poolt juba rahvale tuntuks saanud laulud meelitasid esimeste taktidega rahva tantsupõrandale. Kui lavale astus vallavanem Jaan Truuts, kes ansambliga kaks laulu esitas, oli aplaus nii tugev, et koos Kriegeriga tuli esitamisele ka kolmaski laul.
Kui kellaaeg kuulutas 24. veebruari kättejõudmist, sooviti kõigile head vabariigi aastapäeva.
10. märtsil laulis ansambel Enelas Järvakandi meesansambli 11. sünnipäeval nii: sõprust sa kalliks pea, siis ka kui hall on pea - laulurõõm hoiab kõiki meid noorena...
Laste tööd tõid arvukalt vaatajaid
10. märtsist kuni kuu lõpuni on kultuurikeskuse fuajees Kabala, Purku ja Lipa lasteaia laste tööde näitus „Meisterdame jääkmaterjalidest" ja saalis saab vaadata Raplamaa kultuuritöötajate tööde näitust, mis valmisid Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuses Kairi Orgusaare juhendamisel.
Ühel tuulisel märtsihommikul oli aga kultuurikeskus siginat-saginat täis. Valla bussiga saabusid Kabala, Purku ja Lipa lasteaia lapsed koos õpetajatega näitusi kaema. Nüüd oli võimalus imetleda enda kätetööd ja vaadata, mida põnevat on teised meisterdanud.
Päev enne koolivaheajale minekut külastasid näitusi Raikküla kooli õpilased, õpetajad ja kasvatajad. Suure imestusega vaadati, mida kõike saab teha jääkmaterjalidest. Erilise vaatluse all oli aga „aiand", neid nippe taimede kasvatamiseks proovib nii mõnigi kodus järele teha.
Nii rohkelt näitusekülastajaid - see on ju tore, et tuntakse huvi, mida on tehtud! Emakeelepäeval käis näitusel sadakond ja rohkemgi külastajat.
Tänusõnad tööde meistritele, õpetajatele ja Kabala kooli direktor Maire Rohtile, kes selle toreda näituse Raiküla Kultuurikeskusele pakkus!
Emakeelepäeva tähistamine
Sõnasepp Kristjan Jaak Peterson oli esimene, kes kiitis luules taevani eesti keele ilu ja ennustas selle keele püsimajäämist.
Keel on parim viis väljendada oma mõtteid ja tundeid teistele arusaadavamal moel. Kirjapandud mõtted kestavad põlvest põlve.
Emakeelepäeva (14. märtsil) tähistasime 11. märtsil luule ja rahvatantsuga. Eriliseks tegi päeva see, et tantsisid erinevate põlvkondade tantsurühmad: Rapla Ühisgümnaasiumi lasterühm (juhendaja Anne Paluoja), Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi noorterühm (juhendaja Kersti Saia), Raikküla Kultuurikeskuse naisrühm (juhendaja Kadri Väli), Alu segarühm (juhendajad Anne Paluoja ja Almar Rahuoja), Raikküla Kultuurikeskuse folkloorirühm Ristik (juhendaja Kersti Saia).
Luuletusi kaunist emakeelest, mis olid põimitud rahvatantsudega üheks tervikuks, lugesid Kärt-Tiia Kipper ja Ene Kangur.
Kaunis emakeel kestab põlvest põlve. Kaunis on ka seegi, kui erinevate põlvkondade rahvatantsijad kergejalgselt tantsuringis keerlevad. Suure aplausi teenisid lasterühma poisid tantsuga „Tikkuristi".
Kes ükskord tantsule on ulatanud käe, ei pääse sellest iial vabaks, küll sa näed - need read on kirjutanud oma väikesse luuleraamatusse Anne Sildna Raplast, kes on ka ise rahvatantsija.
Päev luule ja rahvatantsuga hakkas jõudma finaali. Tänusõnad, lilled, meened juhendajatele ja tantsijatele. Siis tuli aga üllatusena Alu segarühmalt „Sünnipäeva valss", õnnitlus sünnipäevalapsele Kadri Välile, kes on ise Alu segarühma tantsija.
„Oige ja vasemba" ühises ringis oli lõputants.
Seitsmekümnele rahvatantsijale, kes Raikkülas esinesid, ikka kerget tantsujalga! Juhendajatele jõudu ja jaksu - nii saavad esinemisvalmis jälle uued ja uued rahvatantsud.
Päev luule ja rahvatantsuga oli silmale, hingele, südamele...
