Raimo Tann: kultuurikeskuse idee idaneb edasi
Oled juba aastaid olnud vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni esimees. Tundub, et see valdkond on vallas jätkuvalt kuum teema ning ehitustegevus ei tahagi Viimsis raugeda. Millised on tänasel hetkel kõige olulisemad, valla elu tervikuna mõjutavad planeeringud?
Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni esimees olen aastast 2006. Vahepeal oli rahulikum, aga nüüd tundub, et ehitustegevus hakkab uuesti hoogu võtma. Viimsi elanikud, kellele on see koht armsaks saanud, on teel uuele kinnisvara soetamise ringile. Nimelt on senised elamispinnad jäänud väikesteks, tekib vajadus suuremate järele. See on vallasisene ränne, mida võib pidada positiivseks.
Olulisemad on planeeringud, mis hõlmavad suuremat ala. Üks nendest menetluses olevatest planeeringutest on Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu "Viimsi valla teedevõrk; sõidu- ja kergliiklusteed". Selle planeeringu osas sai kõige suurema vastuseisu osaliseks Rohuneeme maantee paralleeltee planeering. Menetluses on veel "Haabneeme aleviku üldplaneering" ja "Viimsi aleviku üldplaneering".
Aga milliste planeeringutega on olnud kõige rohkem vaidlusi?
Tänase päeva seisuga on meil kõige kuumem teema Muuga sadama laiendamine. Komisjon ei taha laiendamist takistada, aga see tegevus peaks olema ohutu sealsetele elanikele. Palju vaidlusi on seotud rohealadega ja üldplaneeringutega.
Kuidas üks tavaline komisjoni töökoosolek välja näeb?
Maa- ja planeerimiskomisjon koosneb seitsmest liikmest. Koos käiakse kord kuus. On olnud ka olukordi, kus koosolekuks vajalike materjalide puudusel ei ole saanud seda läbi viia. Iga teemat arutame eraldi. Tavaliselt jõuame konsensusele, aga on esinenud ka tuliseid vaidlusi.
Sellel volikogu koosseisul on tegutsemiseks jäänud vaid veidi üle poole aasta. Kuidas hindad praeguse volikogu tööd laiemalt?
Praeguse volikogu töö minupoolne hinnang on positiivne. Mõju on avaldanud kindlasti vahepealne eelarve vähendamine. On olnud küll erimeelsusi, kuid need kõik on leidnud lahendused.
Oled juba hulk aega ka Lubja külavanem. Mida külavanema kogemus juurde annab?
Külavanema roll eeldab suhtlemist külakogukonnaga. Kuulates ära külaelanike mured ja vajadused, püüan aidata nendes, milles mina pädev olen. Kõik ei ole muidugi ka minu võimuses. Külavanemaks olemine on andnud juurde esinemisjulgust koosviibimistel ja motiveerinud üritusi korraldama. Iga aastaga suurenevad kogemused ürituste läbiviimisel.
Mis on Sinu arvates need probleemid, mis vallas kõige kiiremini lahendust vajaksid?
Kõige kiiremini lahendust vajavad probleemid on minu arvates seotud hariduse ja lasteaiakohtade puudusega. Õpilasi on palju. Peame suutma säilitada neile õppetöö ühes vahetuses. Lasteaedadega saab vast paari aasta jooksul asjad laabuma. Ise rõhuksin eralasteaedadele - tuleks suurendada valla toetust nendele.
Novembris käisid Viimsi Teatajas välja mõtte, et Viimsi vajaks kultuurikeskust, oma Kaunite Kunstide maja, kuhu koonduksid erinevad kunsti- ja kultuurivaldkonnad. Kas see idee on edasi idanenud, kas oled leidnud mõttekaaslasi?
Viimsi elanikud vajavad oma kultuurikeskust, mis oleks igati kaasaegse ja hästi läbi mõeldud projekti järgi ehitatud. On palju mõttekaaslasi ja toetajaid, kes on minuga ühendust võtnud ja seda ideed jaganud. Esialgu puudub selgepiiriline kava, kuidas sellega edasi minna, aga idee idaneb edasi.
Suhtlen rohkem kultuurirahvaga. Selle eesmärgi nimel korraldame koos Pärnamäe külaga 8. juunil Lubja mäel Viimsi rannarahva pikniku. See üritus on suunatud eeskätt Viimsi kultuurikollektiividele, kes oma eeskavadega seal üles astuvad ja piknikust osavõtjatele neid tutvustavad.
Paluks veel mõned märksõnad selle kohta, millisena tuleviku Viimsi Sinu silme ees terendub.
Viimsi vallavalitsuse avatus vallaelanike suhtes, maine tõstmine, millega ka tegeldakse. Viimsi valla elanikud peavad saama öelda: "Viimsis on tore elada".
