Räpina 50 aastat tagasi
Toimetus: Räpina alev Pioneeri t. 1, toimetaja N. Grinina. Trükikoda nr. 45 Räpinas.
Kõigi maade proletaarlased, ühinege!
Meie suurehitusel
Hoone on katuse all, isegi aknaraamid ees. Esimesel pilgul näib, nagu oleks Pioneeri tänaval asuva keskkoolihoone ehitusel vaikus. Ringkäik ehitusobjektil aga kinnitab vastupidist.
Millised tööd on siis praegu ehitajatel käsil, kui kaugel on tööjärg? Hoone vasaku tiiba keldrikorruse akende ette on kasvanud kõrged põlevkivituha- ja mullahunnikud. Piki keldrikorruse ruumi on kaevatud pikk süvend, parajasti ongi käsil selle kanali kindlustamine. Ühes ruumis on toruhunnikuid, kõrvalruumis aga asetatakse süvendisse kanalisatsioonitoru. Kui varem töötas keskkoolihoone ehitusel Võru ehitusvalitsuse ehitajate brigaad, siis nüüd on siin töömehi hoopis rohkem. Saame tuttavaks Tartu montaaživalitsuse brigadiri E. Tiimanniga. „Töötame siin kahe brigaadiga, paigaldame kanalisatsiooni ja elektrijuhtmeid.“
Et keskkoolihoone mahukust ja suurust paremini mõista, siis võib näitena tuua kanalisatsiooni ja elektritorude pikkuse kogusummat. Sm. Tiimanni sõnade järgi ulatub nende torude pikkus, mis mahutatakse hoonesse, 5–6 kilomeetrini. Brigadir räägib, et Eesti NSV 20. aastapäeva eelses sotsialistlikus võistluses töötavad hästi isoleerijad, täites päevanorme 200–300 protsendiliselt. Nüüd aga selgub, miks on akende ees suured mullahunnikud. Ühes otsmises ruumis on hoopis noored töömehed. Need on Räpina Keskkooli õpilased Jüri Kukk, Lembit Zernant, Ivar Tolsting, Nikolai Kõivutalu, Viktor Hohlov ja Endel Konsa. Nemad puhastavadki hoone keldrikor-rust ehitusjäätmetest, et san-tehnikud saaksid katkestamatult töötada. Praegu juhib noorte tööd ehituskooli lõpetanu Heldur Rõkka.
Räpina Keskkooli õpilased tulid ehitustöölisi abistama käesoleva nädala algul. Nad töötavad hästi. Mitu ruumi, kus varem oli ligi meetri paksune kord ehitusprahti, on nüüd korralikult puhastatud. Noorte tööpäeva pikkuseks on kuus tundi, s. t. kella 8 kuni kella 15-ni. Peale selle jääb veel aega ka puhkamiseks ja muudeks harrastusteks.
/.../
H. Veli
Viimane koolikell Leevaku 7-kl. Koolis
Nagu igal õppeaastal, nii saatis Leevaku 7-kl. Kool ka tänavu ellu järjekordse lennu lõpetajaid. Viimase eksami ajal käisid VI klassi tütarlapsed ringi salapäraste nägudega ja nagu hiljem selgus, otsustasid nad korraldada meile lõpupeo.
9. juunil heliseski viimane koolikell. Piduliku aktuse avas kooli direktor sm. Kinsigo. Ta meenutas mõningaid episoode ajast, mil ta ise lõpetas kooli ning võrdles seda meie suurepärase tulevikuga.
Siis saabus kõige oodatum hetk – anti kätte esimesed suuremad dokumendid – lõputunnistused. Järgnesid sõnavõtud. Lastevanemate komitee nimel tervitas lõpetanuid sm. Võsu. Kuna osa õpetajaid viibib õppesessioonil kõrgemates õppeasutustes, siis nende tervitused ja õnnesoovid andis üle õpetaja Kinunen. Sõna võtsid veel õpetajad Türk, Kalmet jt.
Mõne päeva pärast suundume tööle Ruusa sovhoosi ning sealt kooliaeda. Suurem osa lõpetanuid läheb edasi õppima keskkooli, kuid ka uues koolis ei unusta me nii lähedaseks saanud õpetajaid ja sõpru.
Maie Heering, Leevaku 7-kl. Kooli VII klassi õpilane
Rajooni laulupäev ja rahvakunstiõhtu
Möödunud laupäeval ja pühapäeval [12. ja 13. juuni 1960] oli Räpinas palju rahvast. Rajoonikeskuses korraldati rajooni rahvakunstiõhtu. Kuigi äikesevihma tõttu algas rahvakunstiõhtu hilinemisega, oli spordiväljakule kogunenud hulgaliselt peokülalisi. Eriti meeldis publikule laulusolist R. Kinsigo esinemine. Rohke aplausi osaliseks sai Mikitamäe 7-kl. Kooli õpilaste keelpilliorkester, keda juhatas R. Roos. Meeldejäävat elamust pakkusid rahvatantsud.
Kordaläinuks tuleb lugeda ka rajooni laulupäeva kontserti. Võimsalt kõlasid ühendkooride laulud. Hästi olid laulud omandanud naiskoori, samuti meeskoori liikmed. Laulupäeva lõpul toimus estraadikontsert. Tormilise aplausi osaliseks sai K. Tennosaare esinemine. Kõlapuhtalt esines meeskvartett, naisansambel ja laulusolist R. Kinsigo. Nii rahvakunstiõhtust kui laulupäevast anname ülevaate meie lehe laupäevases numbris.
„Sotsialistliku Räpina“ toimetus
Tööd aianduses juunikuus
Juunikuus istutatakse päriskohale suvelilled. Lühikese kasvuajaga suvelilli võib veel päriskohale külvata. Ka istutatakse pärast öökülmade möödumist välja kastides ettekasvatatud daaliad. Püsilillepeenrad tuleb hoida umbrohust puhtad ja vajadusel kasta. Pärast õitsemist lõigatakse õievarred ära nii, et alumised lehed jääksid alles. Juunis külvatakse ka kaheaastased lilled, nagu aedkannikesed, maarjalilled, tokkroosid, lõosilmad jt.
Juuni algul õitsevad ilusamad sibullilled – tulbid ja nartsissid. Kasutades neid lõikelilledena, tuleb neid lõigata nii, et tulbisibulale jääks külge vähemal kaks lehte, muidu nad järgmisel aastal hästi ei õitse. Ilupuudel ja –põõsastel tuleb kõrvaldada talvel kahjustatud oksad, mis pole kasvama läinud. Muru tuleb niita iga kahe nädala tagant, koos sellega kõrvaldada aiaäärsetest, teepeenardelt ja mujalt inetud nõgese- ja pujupõõsad. Teed aedades ja parkides hoida puhtad kõblatamise ja rehitsemise teel. Iluaiad ja pargid puhastada reedel või laupäeval. Parkide külastajad ärgu pildugu maha paberitükke, suitsukonisid ja muud, sest see rüvetab haljas-alasid ja parke. Igale poole, kus osutub see tarvilikuks, seada paberikorvid. Ärge unustage, et puhtus ja kord on iluaianduse alus!
