Reisijutt: Bhutan kui kümblus keskajas
Käärid tõdesid, et reisides Bhutani kuningriiki, mis alles 1974. aastal lubas esimest korda oma riiki turiste, satud maale, mis veel pole lahustunud tsivilisatsioonisupis ja kus valitseb ehe keskaeg.
Lennuk sõidab riiki vaid kaks korda nädalas. India ja Hiina vahel asuvasse väga mägise maaga riiki, kus teedevõrk on äärmiselt puudulik, pääseb ka mööda maad, aga teid on seal vähe, need on halvas seisukorras ja raskesti läbitavad. Ka kontrollpunktid on teedel sagedased ja nende läbimiseks on tarvis eraldi luba. Turistid võivad ilma eriloata viibida vaid Panos, kus asub lennujaam, ja külastada pealinna Thimphut. Ülejäänud kohtade jaoks on tarvis taotleda eriluba. Nende grupil õnnestus käia Panos, Monakas, Kontangis, Thimphus ja jalgsimatkal Gasa ringkonnas.
Üle riigi on kehtestatud ühtne arhitektuur, ehitada ei tohi rohkem kui kolme korruse kõrguseid maju ja aknad on samuti etteantud mõõtude järgi, kõik ühesuurused. Samas torkavad silma kirevad mustrilised puitraamid, mis iga maja kaunistavad. Kõik ehitised on kaunistatud nii seest kui väljast väga värvirikkalt ja neis leidub palju budismile omaseid ornamente. “Üllatas, et majad on korras, puhtad ning lagunenud ja korratuid maju ei näinudki,” märkis Helle.
Bhutan on religioosne riik ja palju on ehitatud keskaegseid kindluskloostreid, dzongi’sid. Helle rääkis, et need jätavad eriti uhke, kireva ja suursuguse mulje. Dzongi on ühtaegu nii valitsushoone kui kindlus, samas ka klooster, kus õpivad noored mungad. Lisaks on Bhutanis ka ilmalikke koole.
Loe edasi Nädalalõpust.
