RETSEPTID: Olustvere hoidistemessil auhinnatud sidrunikreem ja seljanka põhi

 (9)
RETSEPTID: Olustvere hoidistemessil auhinnatud sidrunikreem ja seljanka põhi
Foto: Andres Putting

Igal aastal kui kätte jõuab september, hakkavad perenaised kokkuvõtteid tegema oma selle aasta hoidistest ehk siis sellest, mis juba keldris ja mida veel vaja juurde keeta. Miks mitte lasta ka teistel oma purkidest head ja paremat maitsta ning jagada oma nippe ning saada juurde ka teiste nippe. Iga aasta septembri viimasel laupäeval on Olustverre oodatud kõik perenaised koos peredega hoidistemessile, et pakkuda omatehtut ja natuke ka võistelda. Samal ajal on Olustveres künnivõistlus, nii et ikka kogu pere leiaks sealkandis midagi põnevat!

Sellel aastal oli Naisseltsing „Lained" Olustveres väljas juba kolmandat aastat ja igal aastal oleme ka mingi tunnustuse koju toonud. Sellel aastal olid meie poolt väljas Heli, Aime koos tütre Evelyniga ja Kaire koos tütre Ailega. Lisaks oli veel meiega koos „Võlli küla Naised" ehk siis Karin ja Aneli koos oma lapselapsega. Iga perenaine oli kaasa võtnud oma parimad palad. Juba enne kui mess avatuks kuulutati, tekkis mõlema laua juurde uudistajatest ja maitsjatest järjekord. Ja miks mitte, sest maitsta oli palju.

Huvitavamateks olid Aime sidrunikreem, mille retsept on artikli juures ka kirjas ja kõrvitsa-sibula salat. Helil oli kaasas pirnikultuurpihlakamoos - mõnus jõulukoogile või jõuluprae kõrvale. Moosis maitseaineteks nelk ja kaneel. Teine hoidis - lihtsalt Segasalat, aga lisaks suhkrule ja soolale oli kasutatud maitsestamiseks ka ürte nagu mägipiparrohtu, iisopit ja verevoblikat. Salatis siis põhikomponendid suvikõrvits, tomat, paprika, veidi ka tšillipipart. Kairelt oli kaasas kahte moodi kurgisalatit, millest ühes oli kasutatud sinepit ja teises tomatipastat, ketšup, suvikõrvisa- ananassi moos piparkoogimaitseainega ja seljanka põhi. Anelil oli aga eriti huvitav hoidis ehk siis kitsepiima hoidis-kitsejuust, mida sai nii maitsta kui ka kaasa osta, kellel soov. Lisaks oli veel kaasas arbuusi koore keedis. Karinil oli rabarberiketšup, Käre kollane ketšup ja ahjuõuna sinep.

Veidi nalja sai ka tehtud. Kairel oli kaasas omatehtud värske sinep, mida kõige pealt nuusutada anti. Nii mõnigi arvas, et mis see sinep ikka teeb, aga tegi ikka küll! Võttis kõik veed jooksma ja tegi ka nina korralikult lahti. Väga hea, et kõrvale oli kohe Aime sidrunikreemi pakkuda, sellega sai maitsemeeled tagasi.

Samal ajal kui rahvas maitses ja uudistas ning oma lemmikutele hääli andis, toimus Leivakojas ka omaette hääletus Maalehe ja Santa Maria poolt. Nimelt oli Maaleht juba ammu välja kuulutanud, et nemad korjavad kokku ka eraldi maitsmiseks ja omalt poolt auhindamiseks hoidiseid. Neid sai saata nii postiga kui ka kohapeal üle anda. Eks meie ikka ka ja oh seda ootusärevust!

Lõpuks sai neli tundi siginat-saginat läbi ja aeg oli tunnustust jagada. Kõige pealt anti auhinnad neile, keda inimesed ise olid valinud lemmikuteks ehk siis parimad soolased, magusad ja ahhaa hoidised.

Seejärel Santa Maria auhinnad ja lõpuks Maalehe omad.

Oh seda õnne ja rõõmu - meie saime nii magusa hoidise, ahhaa hoidise kui ka Santa Maria ja Maalehe auhinnad! Aime oma maitsva sidrunikreemiga sai Maalehe peaauhinna - mahlapressi ja Maalehe poolaasta tellimuse.

Sidrunikreem - kreemjas, mahedamaitseline, kauni kuldse välimusega - paigutus hoidistekonkursil muude nutikate meistriteoste alajaotusesse ning teenis žüriilt maksimumpunktid.

Kaire sai oma seljankapõhjaga Santa Maria soolaste hoidiste preemia. Palju auhindu noppisid kutsekoolide esindused, see oli tore! Ja oligi aeg hakata asju kokku pakkima ning kodu poole sõitma. Kurb oli ainult see, et sellel korral oli puudu meie üks liige Taimi, kes alati oli nagu tulesäde selle messil ja esimesel korral oli just tema see, kes võitis oma hapendatud seentega soolase hoidise auhinna.

Aga aeg läheb edasi ja hoidistamine meie vallas küll ei lõpe. Nii kaua kui on maal elu ja perenaisi, nii kaua kestab ka hoidistamine. Ka ajakirjanikud küsisid meie naistelt, et miks te seda teete, vastuseid oli kaks: selleks et odavamalt hakkama saada ja teiseks, see on elustiil, sest tooraine on kodust võtta.

Kodutee kulges rõõmsalt, peeti plaane, mida järgmisel aastal kaasa võtta. Ikka seda, mis oma tehtud ja hea maitsega. Tulge järgmisel aastal teie ka maitsma ja oma häält andma!

Sidrunikreem

6 sidrunit, 100 gr võid, 360 gr suhkrut, 4 muna.

Riivige 4 sidruni koor ja pigistage mahl viljadest välja, ülejäänud 2 lõigake õhukesteks viiludeks. Pange riivitud sidrunikoor ja mahl potti, lisage suhkur, soojendage ettevaatlikult kuni suhkur sulab, lisage munad ja või. Segage kuni koostisosad on segunenud ja muutunud kreemjaks.
Soojendage kuni segu hakkab paksenema, umbes 20 minutit. Seejärel asetage sidruniviilud purkide külgedele, et need kreemi seest kenasti välja paistma jääksid, valage kreem purkidesse ja kaanetage.

Seljanka põhi

2-3 kg sibulat, 2 kg porgandit, 1 kg paprikat, 1,5 kg tomatipastat, 2 kg kurki, küüslauku, mädarõigast, sinepiseemneid, õli, viie pipra segu, jämedat soola, Santa Maria guljašimatseainet, Santa Maria Vahemere ürdisegu, äädikat.

Pane potti sibul ja nii palju õli, et sibula kataks ja kuumuta. Lisa hakitud porgand, sega pidevalt ja kuumuta kuni sibul on muutunud klaasjaks. Lisa tomatipasta, paprika ja purustatud küüslauk, riivitud mädarõigas ja teised maitseained. Kuumuta umbes pool tundi. Lõpuks lisada kuubikutena kurk, lasta 5 minutit keeda ning lisada äädikas. Panna kuumalt purki.

Talvel keeda puljong, lisa kartul, keeda peaaegu pehmeks ning lisa purgist seljanka põhi, marineeritud kurk ja vorstikuubikud. Kui vaja, siis maitsesta ja head isu! Säilib päris pikalt.