Riik seab jäätmehoolduses eesmärke, kuid raha ei anna

Harjumaa Ühisteenuste Keskus koostas 15 Harjumaa vallale-linnale ühised jäätmekavad. Keskuse juhataja Tõnu Tuppitsa sõnul on koostööd jäätmehoolduses vaja, et töötada välja lahendused, nagu jäätmejaamad, materjalide kogumise konteinerid jne, kirjutab Harju Elu.

Jäätmehoolduses on omavalitsuse jaoks iga sent arvel. Kui teistes valdkondades käib kibe vaidlus riigi poolt eraldatava raha ümber, ja raha ei tundu kunagi küllalt olevat, siis jäätmehoolduses sellist vaidlust ei toimu, sest riik ei eralda jäätmehoolduse püsikuludeks omavalitsustele praktikas sentigi. Seda seetõttu, et vastavalt jäätmeseadusele toimub jäätmehoolduse rahastamine prügilasse viidavate jäätmete saastetasust, mille laekumine alates 2013. aastast seoses Iru jäätmepõletustehase käikulaskmisega on praktiliselt lõppenud.

Raha puudumine oli ka esimene probleem, mille 15 omavalitsust, kes ühise jäätmekava saavad, tuvastasid: kust leida vahendeid, et täita kohalikele omavalitsustele jäätmeseadusega pandud kohustusi?

Möödunud suvel vastu võetud riiklikus jäätmekavas aastani 2020 nõutakse, et kohalikud omavalitsused peavad täitma riigi jäätmekavas toodud kõrgeid jäätmete taaskasutamise ja ringlusse võtmise eesmärke.

Nii näiteks peab aastaks 2020 olema kõigist kogutud segaolmejäätmetest materjalina ringlusse võetud 50 protsenti – puit puiduna, plast plastina, paber paberina jne. Samas ei anna riik selgeid juhiseid, kuidas sellist ambitsioonikat eesmärki saavutada.

Loe edasi Harju Elust.