Ruhnu maalilaagris läheb loovus valla
15. juulil tulime lastevanemate autodega Pärnu sadamasse, kus meie reisiseltskonna saatjad said saarele sõidutava Runö interjööriga tutvuda ning lapsed ja pakid leidsid laevas kohad. Ka meiega ühineda soovinud Narva kunstikooli õpilased ning õpetajad olid kenasti kohale jõudnud. Meid on 17.
Kas Kihnus peatust ei olegi? Kas kõik need 60, kes siin laevas on, sõidavad Ruhnu saarele? Kas keegi seda laeva juhib? Need ja veel mitmed küsimused leidsid vastused.
Sõit läks rahulikult ning tabasime aknast vaadates hetke, kui Ruhnu saare kõrgeimad paigad silmapiirile kerkisid. Suur rõõm oli näha sadamasse vastu tulemas Luise bussi ja väikest kastiautot ning toimekat Luiset, kelle abil jõudsime koolile lähemale.
Meid oodanud Ruhnu põhikooli direktor Ants Pirso oli uksed avanud. Juhan Liivi luuletustega sai tänada direktorit sõbraliku avatuse eest, mis on aidanud läbi suvede kõiki Märjamaa kunstilapsi Ruhnu saarel end hästi tunda.
Seda ka siis, kui lapse jaoks on mõnikord tundunud kodu kaugel või tekkinud iseloomu väljendamise vajadus. Kõigil lastel on siin saarel avaldunud eneseväljendamise vaimustus, mida on aimata loodud maale ja joonistusi vaadates. Esimese õhtu jalutuskäigu algus kulges Ruhnu külapoest möödudes liivast teed pidi kirikuteni. Kohtusime kirikuõpetajaga, kes andis võimaluse astuda pühakodadesse.
Järgnes jalutuskäik Korsi talu hoovi. Juba mitmel aastal õpilaste töödel kujutatud Korsi talu katus on nüüd kaetud hoonet ilmastiku eest kaitsva materjaliga. See on hea üllatus. Talu hoov tundus värskelt korrastatud, peahoone välisseinal oli fotonäitus. Jääb loota, et nähtavad head arengud on järjepidevad ja on tulemas aeg, mil talumuuseumi idee teostub.
Varasematele ärkajatele sobis hommikuti hästi väike pallimäng kooli ees. Proua Elvi tegi taas lastele süüa. See on nii olnud alates 2003. aastast, mil tulime saarele maalilaagrisse esimest korda.
Proua Elvi kodune toit lisab kodususe tunnet saarel keset merd.
Söögikohast saab otse edasi Kuunsi randa, kus Märjamaa lapsed maalisid kivirannas ja Narva kunstikooli lapsed Kuunsi tipus. Igaüks leiab paiga, kus hea lauda toetada ning kivide vahel maalida. Hiljem tagasi küla poole kõndides kohtasime heinamaa ja mere vahelisel rajal erinevaid liblikaid lendlemas, õhtul õnnestus tutvuda metsaga meeliülendava vaatenurga alt. Kogetud hetked olid väga erilised.
Kolmapäeval puukiriku ees istudes õnnestus kõigil maalimine väga hästi. Kirke (14) kasutas tundlikke maalähedasi toone puukiriku vaate jäädvustamiseks.
Õhtuseks maalimiseks valisime Norrkeldi ranna merevaate kõrkjapuhmaste vahel. Heledal liival istudes ning pilguga üle vee liivase „saarekese" poole vaadates tekkisid ekspressiivsed maalid ja värv haaras endasse peened liivaterad.
Neljapäeval joonistasime puukirikus. Kadi (11) soovis joonistada vaadet rõdult, kuhu pääseb mööda redelit ronides. Noore kunstniku pilku püüdsid Ruhnu meeste ehitatud laevade väiksemad mudelid. Kõigil tulevad detailsed joonistused.
Pärast lõunat maaliti Limo rannas värviliste tuššidega ning toimus hoogsa maali loomine. Eriti sulav ja hoogne sai Maria Eliisa (11) värviliste tuššidega loodud pilt.
Neljapäeva õhtul saime end sõbraliku pere saunas pesta. Tundub üllatav, et kui otse küsitakse, siis võib olla raske sõnastada, mis on meeldinud saarel kõige rohkem. Õhtul kirjutasime koolis tahvlile üles kõik käidud paigad ning olulised tegemised - kui järgmine kord küsitakse, siis on kindlasti mitmeid vastuseid. Reedel oli joonistamiste võimalus Ruhnu väikeses muuseumis.
Pilk jäi peatuma erinevatel huvitavatel esemetel. Diana (10) joonistusel on kujutatud suur puulusikas. Ruhnu saarest loodud filme vaadates nägime neid lusikaid kokkade puulusikatantsu ajal.
Maria Eliisa valis kujutamiseks puukiriku tuulelipu, Kadi väikesed hülgenahast papud, Kirke nööbitangid. Loomulikult on kompositsioonile valitud motiive rohkem.
Laupäeva hommikul jalutab Ruhnu kooli akendest mööda metskits koos kahe tallega. Talvel olevat nad sagedased maiustajad kooli taga kasvavate õunapuude juures.
Laupäeval lõid ja esitasid Diana ja Kadi kooli väikeses saalis omaloomingulisi lugusid. Kadi klaveripala „45 sekundit Ruhnu puukirikule" kõlab 11aastase autori esituses.
Lapsed mängisid sel päeval õues kivimängu ja ka pallimängudeks jäi aega. Ruhnu kooli õpilase Joosepi küpsetatud vahvlid on maalilaagrilistele väga maitsvaks tavaks kujunemas.
Asjade pakkimine oli õhtune tähtis toiming, kuna hommikul tuli tõusta väga vara.
Meri Ruhnule lähemal näitab sõidu ajal hüppavat lainetust, kuid kolmest sõidutunnist kaks on meri sõitjaid toetavalt tasane. Tänan kõiki, keda Ruhnu saarel kohtasime. Kõigi Ruhnu saare maalilaagrite õnnestumised on seotud just saare inimeste päikeselisusega. Eriti täname Luiset, Elvit, Ants Pirsot, Kristelit, Joosepit, Madist, Andret, kirikuõpetajat ja Runö meeskonda.
Ruhnu VIII maalilaagri tööd on alates 19. septembrist eksponeeritud Rapla Keskraamatukogu lastegaleriis. Kõik huvilised on oodatud vaatama!
