Saue vald pakub tulevase riigigümnaasiumi asukohaks Laagrit
„Riigigümnaasiumi rajamist Laagri asulasse toetab eelkõige logistiliselt hea asukoht, mis tänu mitmekesistele transpordivõimalustele on ligipääsetav nii Lääne-Harjumaa õpilastele kui ka vallaga piirnevate Tallinna linnaosade õpilastele. Samuti on olemas hoonestamata maa-ala tegutseva põhikooli kõrval - riigigümnaasiumi paiknemine põhikooli naabruses võimaldaks kasutada olemasolevaid spordirajatisi, sh täismõõtmetega staadioni," loetles vallavanem Andres Laisk kolme tugevat argumenti, mis asukoha valikul Laagri kasuks räägivad.
Haridus- ja Teadusministeerium tõdes, et ettepanek on igati kaalukas, aga edasi saab teemaga minna alles juhul, kui ka teised Lääne-Harjmaa omavalitsused oma seisukohad annavad.
5. veebruaril toimuski temaatiline ümarlaud asutatava riigigümnaasiumi eelduste ja võimalikkuse ning piirkonnas sellega kaasneva mõju üle. Haridus- ja Teadusministeerium lähtub kavandamisel sellest, et piirkonnas on olemas vähemalt 252 gümnaasiumiõpilase olemasolu.
„Suuremates linnades on otstarbekas luua 540 õpilasega gümnaasiumid, sest see annab rohkem valikuvõimalusi ja suuremat ökonoomsust koolipidajale," selgitas Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis. Suuremate gümnaasiumite puhul on soov pakkuda noortele vähemalt 150 erinevat kursust, väiksemate puhul on sihiks 120 erinevat kursust.
Saue Vallavalitsuse analüüs näitas, et noortest vähemalt statistiliselt puudust ei tuleks, Lääne-Harjumaal sünnib igal aastal kokku üle 750 lapse, neist Saue vallas üle 130 ning n-n „lähiringis" üle 280 lapse. „Lähiringi all käsitleme Saue valda koos Lääne- Harjumaa nende omavalitsustega, kus puudub täna gümnaasium, lisaks Harku vallast Harku alev, Tutermaa ja Kumna külad ning Saku vallast Juuliku, Jälgimäe, Tänassilma, Saue ja Rahula külad," lisas Laisk. Tema sõnul võiks Laagris paikneva riigigümnaasiumi sihtgrupp ollagi just need omavalitsused, kus täna gümnaasiumi tasemel haridust ei pakuta. Idee piirkonda riigigümnaasium rajada on seega numbritega toekalt toetatud. Aga kuhu?
Mõlemad Saued pretendeerivad
Kui teised Lääne-Harjumaa omavalitsused ei ole volikogude tasandil veel oma seisukohti kujundanud, siis Saue vallavolikogu otsusele reageeris kiiresti Saue linn ja tegi vahetult enne ümarlauda erakorraliselt kokku kutsutud volikogus otsuse, et nendele meeldiks riigigümnaasiumit näha rohkem enda territooriumil.
Saue linnapea Henn Põlluaas tõi toimunud ümarlaual välja paljuski just needsamad argumendid, mis valdki - logistika, toetav infra ja vaba maa.
Saue linna eelisteks peavad linnaisad kaugust Tallinnast: „Laagrisse gümnaasiumi loomine tähendaks sisuliselt selle Tallinna rajamist," kommenteeris abilinnapea Jüri Tümanok Teiseks tugevuseks peab Saue linn juba olemasolevat gümnaasiumi, linnajuhid leiavad, et riigigümnaasiumi rajamine juba toimiva kooli baasil oleks kõige loogilisem.
Viimase teema kontekstis läksid arvamused ümarlaual lahku. Ühelt poolt mõte rajada uus gümnaasium n-ö puhta lehena, mis võimaldaks luua ühised uued väärused ja ühtse tegutsemismustri, teiselt poolt arvamus, et juba olemasolev kompetents ja kogemused annavad riigigümnaasiumile pigem eelised.
Saue vald on selgelt esimese idee pooldaja: „Hetkel Saue vallas gümnaasium puudub, mistõttu ei tekiks konflikti juba varasemast ajast gümnaasiumiharidust võimaldavate õppeasutustega.
Oluline on aru saada, et riigigümnaasiumide kontseptsioon eeldab nende täielikku lahutamist põhikoolidest, iseseisvat juhtimist, õpetajaid jne. Riigigümnaasiumi näol oleks tegemist Haridus-ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigiasutusega. Rajatav õppeasutus oleks nii sisult kui vormilt uus ning peamiseks eesmärgiks oleks noorte ettevalmistamine kõrgkooli astumiseks. Kõigile kooli tulevatele noortele oleks kool samuti uus ning seeläbi oleksid kõik õpilased õpinguid alustades võrdses positsioonis," leiab Laisk. Uus riigigümnaasium peaks olema täiendav võimalus piiride üleselt ja esmajärjekorras mõeldud teenindama neid omavalitsusi, kus täna gümnaasium puudub või kus paiknev gümnaasium logistiliselt osadest omavalitsuse piirkondadest kõrvale jääb.
„Gümnaasiumi asukoha üle täna otsustades on oluline vaadata tulevikku vähemalt 10-20 aastat. Arutelu naabritega on kindlasti oluline, sest selleks ajaks on Saue linnast ja Laagrist saanud suure tõenäolisusega üks ühine teenusepiirkond. Küsimus on pigem selles, kus selles piirkonnas peaks gümnaasium paiknema, et võimalikult hästi rahuldada ülejäänud Lääne Harjumaa vajadusi. Kui pakutakse välja parem asukoht, siis meie oleme seda valmis kindlasti toetama. Hetkel me suurt pilti vaadates paremat asukohta Lääne Harjumaal lihtsalt ei näe," selgitas Laisk.
Kuigi riigigümnaasiumide reaalse ehitamiseni Harjumaal jõutakse tõenäoliselt alles 2017. aastal, siis see nimekiri, et kuhu ja mida, lüüakse lukku juba 2014. aasta juunikuus. Seega on otsustamiseks aega loetud kuud. Ümarlaual lepiti kokku, et kõik Lääne-Harjumaa omavalitsused kujundavad oma seisukohad hiljemalt märtsiks.
LISAINFO
Hariduskorralduse kaasajastamise sisuks on tagada kõigile õpilastele kodulähedane põhiharidus, võrdselt kõrge õppe kvaliteet ja valikuvõimalused gümnaasiumis ning üle riigi koolivõrgu efektiivne korraldus. See hõlmab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigigümnaasiumide loomist igasse maakonda, et takistada noorte lahkumist ainult paari suurde linna. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on aastaks 2020 igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium.
