Saue valla planeeringuteportfellis on ligi poolsada buumiaegset „surnud“ projekti
Kui 2012. aastal algatati 9 planeeringut, siis kõige kõvem aasta oli 2005, mil paberid toodi sisse suisa 81 detailplaneeringu algatamise osas. Vahe täpselt üheksakordne. Planeerimisalane aktiivsus on seega kõvasti kukkunud.
Reaalsuses kuvab see näitaja tegelikult küll vaid tabeli ühte veergu. Sest noist buumiaastaist, mil paljudest maaomanikest said potentsiaalsed kinnisvarahaid ja arendajad, on kehtestamisfaasi jõudnud planeeringute arv kordi väiksem.
Ehitus-, planeerimise ja maaosakonna juhataja Kalle Pungase hinnangul olid toonased planeeringute algatamised tihtilugu lihtsalt kena müügitrikk, sest märge „algatatud detailplaneering" andis kaubale justkui jumet juurde. Paljud neist algatamise otsustest jäidki sahtlisse ja kuigi need „surnud" planeeringud otseselt kedagi ei sega, aga: „Bürokraatias võiks aeg-ajalt pahna ka prügikasti saata," leiab Pungas.
Idee on selles, et need planeeringute algatamise otsused tuleks kehtetuks tunnistada. "Me kõigepealt küsime maaomanikult üle, kas nad on sellega nõus. Paljudel juhtudel on omanik vahetunud (pärimine jms) või plaanid muutunud, nii et ma arvan, et suur osa on lõpetamisega nõus. Kuna paljud planeeringud on omal ajal algatatud hajaasustuses, siis seoses uue üldplaneeringu kehtestamisega võib juhtuda, et detailplaneering enam polegi nõutav, vaid saab hakkama projekteerimistingimustega.
Kes aga lõpetamisega nõus pole, siis ilmselt anname mingi mõistliku aja, et nad mingeidki toiminguid teeksid ja siis vaatame edasi.
Ega meil kohtuasja norida pole mingit vajadust, nii et vägisi ei hakka peale minema," kirjeldab Pungas protseduurilisi võimalusi valla planeeringuportfelli puhastamiseks.
Üldplaneering lubaks elanike arvu kasvatada poole võrra
Eelmise aasta lõpus kehtestatud valla üldplaneeringu kohaselt saaks ehitada eluasemeid veel ca 5000le inimesele. Pungas kinnitab, et tegelikult andis selle võimaluse juba ka eelmine - 2005. aastal kehtestatud üldplaneering, täiendavaid perspektiivseid tiheasustusalade võimalusi uus dokument ei loonud. Tema sõnul kaaluti menetluse käigus ka võimalust, et osad senised elamumaad ära jätta, aga häda on selles, et buumiaegseid detailplaneeringuid tehti üsna eklektiliselt. Asustus ei laienenud loogiliselt olemasolevast asumist kaugenedes, vaid vastavalt sellele, kus maaomanik parasjagu aktiivsem ja ambitsioonikam oli - siil siin, rida seal. „Ja kui ehitusõigus on juba antud, siis seda naljalt tühistada ei saa," ütleb Pungas.
Ta kinnitab, et nende arvestusliku 5000 lisaelaniku puhul arvestab üldplaneering loomulikult ka taristuga. Et ei ole nii, et vald laseb välja ehitada eluasemed viiele tuhandele inimesele ja sotsiaalse infrastruktuuri ja majanduslike aspektide peale üldse ei mõtle. „Seda asjaolu hinnatakse tähelepanelikult ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus, enne kooskõlastust ei saa, kui pikema perspektiivi jätkusuutlikkus on tõestatud," nendib Pungas.
Samas ei usu mees siiski, et lähiajal mingit elamumaade detailplaneeringute hüppelist kasvu võiks tekkida. Ta ütleb, et viimase kolme aasta jooksul pole valda ehitatud ühtegi uut kortermaja, ka ridaelamuid mitte, pigem tehakse hajaasustusse üksikuid maju ning lõpetatakse pooleliolevaid objekte.
Üldiste suundumuste mõju
Kinnisvarauudised on viimastel aegadel reipamad - kinnisvarabüroode juhid kasutavad retoorikat nagu, kasv, elavnemine, aktiviseerumine. Pungas hindab sedasorti optimismi fiktsiooniks. „Kui vaadata numbrite taha, siis see elavnemine toimub kindlates segmentides - kaubaks lähevad korterid Tallinna (kesk)linnas ja jõudsalt ka ida pool - Narvas, Narva -Jõesuus. Suur osa neist tehakse väliskapitali sissevoolu kaudu. Palju ostetakse kinnisvara omavahenditest, mitte laenurahaga. On tõenäoline, et tegemist ei ole kohaliku elanikuga," leiab Pungas. Ta soovitab vaadata rahvastiku emigratsiooni ja loomuliku iibe tendentse. „Eelmisel aastal ületas väljaränne sisserännet ca kuue ja poole tuhande inimese võrra, mis on viimase kümne aasta rekord. Need, kes lahkuvad välismaale, on just needsamad potentsiaalsed kinnisvara ostjad. Teiselt poolt - viimase kahe aastaga on Eestis sündimus vähenenud 11,5%, eelmisel aastal saavutas negatiivne loomulik iive viimase viie aasta kõrgeima taseme. Ei ole ju loogiline, et võimalike klientide arv väheneb, aga turg kasvab," resümeerib Pungas.
Detailplaneeringud 2004-2010
Aasta Algatatud Kehtestatud
2004 76 18
2005 81 29
2006 80 33
2007 64 28
2008 40 19
2009 24 28
2010 23 19
