SELTSKONNAMÄNGUD JAANIÕHTUKS: Et pidu ei kujuneks pelgalt šašlõki mugimiseks ja klaasi kummutamiseks

 (10)
SELTSKONNAMÄNGUD JAANIÕHTUKS: Et pidu ei kujuneks pelgalt šašlõki mugimiseks ja klaasi kummutamiseks
JaanituliFoto: Priit Simson

Et jaaniõhtu ei muutuks ainult sööma- ja joomapeoks, võiks võtta ette ka mõne seltskondliku mängu. Siinkohal ei tasu piirduda ainult üle lõkke hüppamise ja sõnajalaõie otsimisega, sest heas seltskonnas saab alati palju nalja ka muude lihtsate ja lõbusate võistlusmängudega. Pakume välja mõned, mida võiks tänavusel jaanikul katsetada ja mis sobiksid igas vanuses mängijatele.

Olgu veel öeldud, et seltskonnas võiks leiduda ka üks mängujuht, kes tegevust koordineerib ja mängud hästi õnnestuks.

Võistulaulmine: Eestlased on ju teada-tuntud laulurahvas. Miks siis mitte võtta jaaniõhtul mõõtu just laulmises?

Selleks tuleks moodustada peoseltskonnas kaks võistkonda, kelle ülesanne on laule meelde tuletada ja neid esitada. Mängujuht annab esmalt ühele võistkonnale 10-20 sekundit aega esitada oma laul. Kui võistkond lõpetab, peab teine võistkond sellele kohe oma lauluga vastama. Mäng kestab seni kuni üks võistkondadest hakkab uuesti laulma juba kõlanud laulu või ei suuda enam ühtegi laulu meelde tuletada. Võitja on sellisel juhul vastasmeeskond.

Kummalised tantsupaarid: Kui seltskonnas laulurahvast pole, siis ehk leidub hoopis tantsulõvisid? Selleks mänguks on vaja paarisarv osalejaid ja sedeleid.

Iga osaleja tõmbab sedeli, kus on kirjas, kuidas tuleb tantsida (nt: üks käsi pea kohal, käed puusas, ühel jalal hüpeldes, ninast kinni hoides, kükkis, õlgu võdistades, puusi hööritades jne.) Võimalusi on palju. Iga õpetus on kirjutatud kahele sedelile. Kui muusika mängima pannakse, hakkavad kõik tantsima täpselt nii nagu tema tõmmatud sedelil kirjas. Iga mängija leiab omale paariliseks selle, kes liigub täpselt samamoodi nagu tema. Igas voorus viimasena teineteist leidnud paar langeb välja. Lõpuks võidab ainult üks paar.

Tegelaskujud: Seltskonnas, kus eelistatakse rahulikumat tegevust, sobib proovida tegelaskujude äraarvamise mängu. Vaja läheb sedeleid, pastakat ja natuke kleeplinti.

Iga peoline mõtleb mõnele tegelaskujule, olgu selleks siis mõni tuntud näitleja, laulja, poliitik või hoopis tegelane muinasjutust ja kirjutab selle nime sedelile. Seejärel kleebib ta teibiga sedeli mõne teise peolise seljale, nii et too seda ei näeks. Kui kõikidel on sedelid seljal, hakkab äraarvamismäng. Iga külaline esitab teistele küsimusi oma tegelaskuju kohta sedasi, et sellele saaks vastata ei/jaa (nt. Kas ma olen naine? Kas ma olen eestlane? Kas ma olen näitleja? Kas mul on pikad tumedad juuksed?) Vastuste põhjal peab igaüks ära arvama oma tegelaskuju. Võidab see, kes sellega esimesena toime tuleb.

Kellele ei sobi laulmine, tantsimine ega mõistatamine, võib proovida hoopis jõu- või osavusvõistlusi. Klassikalised peomängud on näiteks köievedu, kotijooks, mõne raske eseme tõstmine ja aja peale üleval hoidmine või hoopis puupulga tasakaalus hoidmine peopesal ja aja peale.

Võimalusi jaaniõhtu sisustamiseks on lõputult, tuleb ainult leida see, mis seltskonnale sobib ja sageli tekivad uued toredad mõtted ja mängud juba peo käigus.

Hea Eesti Elu lugeja, kui Sinugi jaanipeol on tavaks saanud mõni tore mäng, mida soovitaksid teistelegi, siis jaga seda lahkelt kommentaariumis.