FOTO: Foto: Karin Kaljuläte
Seetõttu tegi vallavalitsus ettepaneku tõsta lastevanemate osalust nii kohatasu kui õppevahendite tasu osas 7 eurolt 10 eurole lapse kohta kuus. Sel suvel töötab vallas esimest korda asenduslasteaed, mille kohatasuks on kavandatud 14 eurot.
T. Mesila esitas lasteaedade kaupa andmed 2011. ja 2012. aasta vanemate osalustasu laekumiste kohta ning majanduskulude, s.h koolituskulude kohta. 2013.a osas tõi ta välja eelarvesse planeeritud samad näitajad.
Ülo Olm küsis, miks vallavalitsus ei võiks raha juurde eraldada? Mesila põhjendas, et eelarvesse pole majanduskulude kasvu sellisel määral kavandatud, nagu seda laekuks osalustasude tõstmisest.
Villu Karu palus selgitust, kuidas on saadud asenduslasteaia kohatasu 14 eurot. Tasu suurus on võetud praegu kehtiva kohatasu ja õppevahendite tasu summana. See oleks ühekordne tasu lapse kohta.
Järgnes pikk arutelu kohatasu maksmise süsteemi üle. Taas oli heaks põhjenduste andjaks Elve Toome. Ta meenutas, et detsembris tegid lasteaiad vanematele eelküsitluse, kas soovitakse asenduslasteaeda ja kas ollakse nõus selle eest lisa maksma. Vanemad olid nõus, kuigi summast ei olnud siis veel juttu.
Kaare Tammaru tõstatas koolituskulude nii suure vähenemise teema - tänavu suisa 100% võrreldes möödunud aastaga.
Tema arvates tuleks seda katta valla eelarvest, mille katteallikana nägi ta kaatri ostmiseks kavandatud raha.
T. Mesila vastas, et riik vähendas koolitusrahasid väites, et edaspidi hakkab suur osa koolitusi toimuma EL rahade eest ja need on meie jaoks tasuta.
Tammaru tegi ettepaneku suurendada koolieelsete lasteasutuste majanduskulusid valla eelarvelistest vahenditest proportsioonis vastavalt vajadusele nagu ülevaates oli välja toodud.
Teet Tomson leidis, et tal jäi juba siis süda kripeldama, kui volikogu sügisel lapsevanemate omaosaluse suurendamise eelnõu maha hääletas: „Tegime seda natukene populistlikult.
Kui me hääletasime lapsehoiuteenuse rahastamise korda, siis hääletasime südamerahuga lastevanematele 64eurose kohustuse ning pärast ei olnud me nõus mitte ühtegi eurot tõstma nende vanemate tasu, kelle lapsed juba olid lasteaias."
Ta leidis, et osalustasu kasv ei ole ju nii suur ja teenuse eest tulebki mingisugust omaosalust tasuda. Liiati kui lasteaiad on teinud küsitlusi ja lastevanematega läbi rääkinud ja vanemad on huvitatud sellest, et oleksid paremad vahendid. Tammaru sõnul kuueeurone tõstmine ei päästa seda, et lasteaiaõpetajad saaksid koolitustele minna.
E. Plamus märkis, et tegelikult ei ole olemas tasuta munitsipaallasteaia kohta - see on juba seadusega nii paika pandud.
Märjamaa vallas on vanemate osalustasu suhteliselt väike. Eelmisel aastal anti lasteaedadele lisavahendeid juurde valla reservfondist ning lisaeelarvetega.
Tänavu laekuks omaosaluse tõusust juurde 5292 eurot (arvestatud on, et kõrgemat tasu makstakse alates 1.09.2013).
Agu Raadik palus tähelepanu pöörata sellele, kui suured summad tegelikult vald maksab lasteaia kuludest ise ära. „Vaadake neid ja siis hakkame arutama selle väikese summa üle, mis lapsevanemal tuleb maksta.
See kuueeurone tõus ei vii mitte ühtegi lapsevanemat vallast ära ega too ka juurde. Elve Toome põhjendas väga kenasti ja kui lapsevanemad on nõus olnud, siis miks me protsessime." Ta tegi ettepaneku asuda hääletama. Tammaru nõustus, et kui valla eelarvest lisaraha ei eraldata, tuleb tõsta vanemate omaosalustasu, kuid lapsevanemad ei jõua kõiki kulutusi kinni maksta. Lasteaiad on ju hädas oma kaadri koolitamisega, milleks raha ei jätku, kuid mis on riigi poolt kohustuslikud koolitused.
E. Toome tõi selle kinnituseks ilmeka näite: Midrimaal on pedagoogilist personali 11 inimest ja nende jaoks on riiklikku koolitusraha sel aastal 648 eurot. Ühepäevane koolitus maksab keskmiselt 100 eurot. Õpetaja peab, et olla kvalifitseeritud, 5 aasta jooksul läbima 160 tundi koolitusi.
„Olukord on rahaliselt vägaväga keeruline. Me ei teinud ilmaasjata seda ettepanekut. Põhiliselt soovimegi kohatasu arvelt katta koolituskulusid ning õppevahendite arvelt loodame investeerida õuealadesse, sest kõikide lasteaedade õuealade vahendid on enamasti nõukogude ajast pärit ning ei vasta tänapäeva standarditele. Oma eelarvest ei suuda me osta ühtegi õuevahendit, kuid saaksime osta turvamatte, et muuta keskkonda turvalisemaks," selgitas Elve Toome.
Ta tuletas vallavalitsusele meelde, et lasteaiaõpetajate palgad ei ole veel jõudnud endisele tasemele ning õpetajad töötavad lühendatud tööajaga. „Pedagoogide palkade taastamine peaks olema esimene prioriteet ning alles siis saaks mõtlema hakata sellele, kuidas lastevanematele tasuta teenuseid osutada," väitis direktor.
K. Tammaru väitis, et kuueurone tõus ei päästa olukorda ning et asjast kasu oleks, peaks vald sama võrra kasvatama ka oma eelarvest eraldatavat summat. T. Tomson lisas repliigina, et seda saab arutada kunagi lisaeelarve tegemise käigus. Selle peale võttis K. Tammaru võttis oma ettepaneku tagasi.
15 poolthäälega (3 vastu) otsustati kehtestada uued vanemate omaosaluse tasud Märjamaa valla koolieelsetes lasteasutustes.
Refereeritud istungi protokolli põhjal.
______________________________________________________________________________ Volikogu otsustas tõsta vanemate omaosalust Märjamaa valla koolieelsetes lasteasutustes. Kui seni tuli vanematel kuus iga lapse kohta tasuda 14 eurot (7 eurot kohatasuks ja 7 eurot õppevahendite tasu), siis alates 1. septembrist on tasu kokku 20 eurot (vastavalt 10 € + 10 €). Tasude tõstmise läbi loodavad lasteaiad parandada oma majanduslikku olukorda, s.h saada õpetajatele vajalikku koolitusraha ning hakata kohendama tänapäeva normidele vastavaks õueala mänguväljakuid.