Siberist naasnud olid erilised inimesed

25. märtsil möödub 66 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Majandis, kus töötasin, oli arvukalt Siberist eluga pääsenuid. Oli ka saarlasi, sest neid ju piiritsooni ei lubatud.

Küüditatud “siberlased” eristusid teistest. Nad olid palju tolerantsemad, ei virisenud ega hädaldanud, ei põlanud ühtki tööd. Nad olid tänulikud, et said töötada oma kodumaal ja elada normaalsetes tingimustes.

Enamik oli oma küüditajatele andestanud, aga mitmed ei suutnud. Aina rääkisid, kuidas nad nägid külaperedes oma mööblit, vaipu, lauanõusid. Viha näris neid seestpoolt.

Positiivses mõttes on meelde jäänud Leida Saaremaalt. Tema pere kodu hävis sõjatules. Isa lasksid venelased maha, ema sai peavarju sugulaste juures. Leida läks Tallinna tööd ja leiba otsima, tal õnnestus üürida kehv toapugerik. Tööl oldi noore ja nobeda Leidaga rahul. Siis aga, ühel pimedal ja sombusel õhtul tuli tema ukse taha kehvalt riides mees, kes palus leiba.

Loe edasi Saarte Häälest.