Sikeldi külarahva ärataja Marve Reede: minu arvates ei saa korteris elada
„Mina nii ei saanud, mind häiris, et ma siin kedagi ei tundnud. Minu vanas kodukülas oli mul sõna otseses mõttes pool küla sugulasi täis, siin aga ei teadnud ma mitte kedagi," meenutab Marve oma esimesi Sikeldis elatud aastaid.
Kojujõudmine
Marve on läbi ja lõhki Raplamaa taustaga, ta on sündinud ja kasvanud Kehtna vallas Pae külas, kuid mehele minnes sattus ta aastaks elama hoopis Raikkülla.
„Ühel hetkel ma lihtsalt ei suutnud enam sealses korteris olla. See oli selline kummaline aeg, ma ei ole kunagi tundnud, et elasin Raikkülas, ma lihtsalt olin seal. Minu arvates ei saa korteris elada, ma polnud sellega harjunud, siis hakkasime endale maja otsima.
Käisime mõnda kohta vaatamas, lõpuks sattusime tuttava-tuttava kaudu siia, Põllumäele," pajatab Marve. „See maja siin on minu mehe Rauli vanaisa maja. Vanaisast jäi maja tädipojale, kuid tema ei elanud siin alaliselt ja oli otsustanud selle müüki panna. Käisime seda siis kaemas, see oli lahe kõrgete lagedega hoone, see meeldis meile. Raul vaatas seda veidi nostalgilise pilguga, mina praktilise meelega ning nii me ostsimegi endale Sikeldi külla Põllumäele maja."
Tänaseks on viiekümnendate lõpul ehitatud majast saanud kodu. Maja renoveerimisele on ring peale saamas. Kodu süda, köök, on verivärskelt uue näo saanud. Kui esialgu koliti üles ja hakati allkorrusel remonti tegema, siis tänaseks on remont jõudnud teisele korrusele. Enamus töid teeb Marve abikaasa Raul, kuid mitmete tööde juures armastab naine ise käed külge panna. „Pliidi olen ise ladunud, õpetusi on tänapäeval lihtne leida," mainib perenaine justkui muuseas, kui mõnusalt soojust õhkavale soemüürile ja pliidile osutan. „Ka korstnajala olen ise krohvinud, sest polnud kindel, et leian meistri, kes teeb sellise töö, nagu soovin." Selgub, et ka esikus kõrguv vana renoveeritud riidekapp ja laste mänguasjariiul on Marve kätetöö.
Kõige selle juures on naine tänulik oma mehele: „Abikaasa laseb mul olla mina ise, ta ei takista mul minu hullumeelseid ideid ellu viimast ja vajadusel, kui liialdama kipun, toob ta mind maapinnale tagasi."
Külarahva äratamine
Sikeldi küla algab Rapla- Varbola maantee neljandal kilomeetril, seal, kus Alu alevik lõpeb ja Kalevi küla piir ületatud saab. Suurest tee kõrval laiuvas külas on 25 suitsu ja seal elab 63 inimest.
Marve enda peres sirgub kolm last: Roosi Mari (6), Rahe Mari (5) ja Raju (4), ka naabriperes on samaealised lapsed. „Oma lähedalasuva naabriperega ma esialgu suhtlesingi.
Tahtsime mõlemad ka teiste külaelanikega tuttavaks saada," meenutab Marve. „Nii me siis ühel kenal päeval võtsimegi naabrinaisega oma lastekarja vankrisse ja käekõrvale ning läksime külarahvaga suhteid looma." Külainimeste üllatus oli suur, selgus, et nad pole kunagi koos käinud. „Põliselanikke oli külas vähe, mitmed varem Alu kortermajades elanud pered olid siia kodu rajanud, kuid kogu nende aktiivne elu ja tegemised kulgesid mujal.
Külarahvas omavahel eriti kokku ei puutunud," selgitab Marve ja lisab, et mõned muidu põgusalt tuttavad inimesed isegi ei teadnud, et nad samas külas elavad.
Esimest korda saadi kokku Otti talus perekond Paluoja juures. Rahvas tuli, kes uudishimuga, kes sooviga suhelda, kes tahtmisega midagi teha, kuid tuldi. „Hakkasime vaikselt koos käima. Tänaseks on meil toimiv kogukond ning seltsing „Sikeldi külaselts". Suhtleme vajadusel meililisti abil ning enne üritusi saame mingi toimkonnaga alati kellegi juures kokku ja teeme plaane," räägib Marve külaelu hetkeseisust. „Eks meil ole igasuguseid plaane olnud, esialgu mõtlesime naabrivalve üksuse moodustamise peale, see idee realiseerus 2012. aastal ja minul oli kord plaan oma vanast sepapajast külamaja rajada. Kuid sellest viimasest oleme loobunud. Õues on meil hea üritusi pidada, oleme ikka kord ühe, kord teise pere õue peal ja see on meile sobinud. Jaanipäevi tähistame traditsiooniliselt liikudes igal aastal järgmisse talusse, kuid vastlapäeva peame mõisa Keldrimäel Kaasiku talu lahkel loal. Pindalalt on Sikeldi küla päris suur, seetõttu ei ole mõtet mingit eraldi platsi kuskile rajada, mõnele perele jääks see väga kaugeks."
Küla ühiste ettevõtmiste tarbeks peetavatel koosolemistel mahutakse väiksema toimkonnaga ühte peretuppa, kui aga suuremaid ettevõtmisi korraldatakse, siis need toimuvad enamasti õues.
Tänasel päeval tunneb Marve end Sikeldis koduselt: „Ma tean, kes siin elavad, meie-tunne on olemas. Lapsed saavad ka sellest aru - kui oma külateele keerame või külasildist mööda sõidame, ütlevad nad, et nüüd oleme kodus." Puidust külasilte on Sikeldisse Marve initsiatiivil paigaldatud kolm, tänu nendele teavad ka Alu elanikud, kes sealkandis jalutamas käivad, ja võõramad läbisõitvad inimesed, kus nad käivad.
Kui midagi teha, siis hästi
Oma küla ajaloo ja siit pärit inimeste kohta on Marve üht-teist uurinud küla eakamatelt elanikelt. Kunagisest Sikeldi mõisast on järel vaid mõned hooned kompleksist.
Puidust härrastemaja pole ammu. „Mingi teadmine oma paikkonnast on oluline. Võin küll öelda, et see ajalugu on minuni ise jõudnud," kinnitab külavanem.
Marve Reede on võitnud Sikeldi rahva usalduse ja kannab auga välja külavanemale mõeldud ametimärgi. Tänavu sai Marve Rapla valla „sädeinimese" tiitli. Naise enda põhimõte on: kui midagi teha, siis korralikult! Nii toimetabki Marve aktiivselt ka Rapla valla külade ühenduse juhatuses.
„Saan end seal realiseerida. Me teeme koos küladeüleseid projekte, infopäevi ja muud, näiteks korraldame igal aastal Rapla valla külade kokkutulekuid, ikka selleks, et oma valla külade vahel suhtlus püsiks ja inimesed koostööd teeksid," selgitab Marve ja lisab, et mullu peeti kokkutulekut Röa külas, tänavu on see plaanis Kuusikul läbi viia. Lisaks on Marve Alu Lasteaed-Algkooli hoolekogu esimees. „Juba mitmendat aastat on seal päevakorras renoveerimise teema, tahan väga, et ükskord see arutamisest kaugemale jõuaks," tunnistab ta.
Erialalt on Marve raamatupidaja, hetkel teeb ta seda tööd Rapla Taluliidus konsulendina ning lisaks korra nädalas ühes eraettevõttes Juurus.
„Ma ei võta põhimõtteliselt tööd koju kaasa. Tahan, et siin on minu oma aeg ja oma mõtted. Näiteks mõtlen sellest, kuidas korsten parimal viisil krohvida," muigab Marve. „Mulle meeldib midagi oma kätega teha, olgu siis restaureerimist, väikest ehitustööd või muud." Hobi korras tehtavate ehitustööde kõrvalt on naise suurimaks rolliks siiski emaks olemine.
Tihti on ta oma lastele nii ema kui isa eest, sest pereisa on kaugsõidu autojuht ja mõnikord mitu nädalat järjest kodust ära. Kodus askeldades meeldib Marvele ka õues toimetada. „Inimene peab tegema seda, mis teda õnnelikuks teeb," sõnab ta kindlalt, „näiteks kanad õue peal. Meie majapidamises on hetkel 70 kana ja 5 kukke. Ka aiamaal meeldib mulle toimetada. Tuleval suvel on meil plaanis endale maasikapõld rajada."
Tänasel päeval tunneb Marve end Sikeldis Põllumäel väga koduselt. Ta on rahul, et läheduses on ka lastele piisavalt võimalusi: Alus on lasteaed-algkool, Raplas on huviringid - lapsed saavad käia laulmas ja kunstiringis.
Lisaks on kodukohas säilinud vana mõisakompleksi kõrvalhooned - asjad, mis annavad kõigele lisaväärtuse.
____________________________________________________
Ülle Rüüson, Rapla valla külade ühenduse juhatuse liige:
Marve Reede on Rapla Valla Külade Ühenduse asutajaliige, juhatuse liige ja Alu kandi esindaja. Marve on super näide sellest, kuidas üks noor inimene tuleb maale ja näeb, et elu võiks olla siin hoopis teine, kui inimesed suhtleksid ja toimetaksid ühiselt. Täna on Sikeldi üks aktiivsemaid külasid vallas. Marve on hästi täpne ja korrektne ning kohusetundlik, tema kirjutada ja hallata on olnud viimasel paaril aastal külade ühenduse projektimajandus. Kolme väikese lapse ja tihti välislähetuses oleva mehe kõrvalt suudab ta kõike - olla aktiivne ühiskondlikult, oma ametialaselt ja pidada talu ning kasvatada kanu. Mina olen nii tänulik, et saan temalt mahemune. Marve on tõeliselt sädelev, lausa punakalt kiirgav sädeinimene. Kui temasuguseid oleks rohkem, siis oleks maaelul hoopis teine kuvand.
